Eesti peamine huvi on eelmise aasta märtsist Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud elusloomade sisseveopiirangu kaotamine.

Kahjuks kehtestab Venemaa aina uusi kaubandust takistavaid keelde, näiteks kartulite sisseveokeeld 1. juulist või jahutatud liha ja kala sisseveokeelu hoiatus Euroopa Liidule.

Sellised majanduspoliitilised sammud on äratanud suuremat tähelepanu kui varem ja loodetavasti muutnud Euroopa Liidu oma eesmärkides ühtsemaks. Keeldudest ja piirangutest pole puutumata jäänud ka Venemaa kaubanduspartnerid väljaspool Euroopat.

Juriidiline alus nõuda kaubandusreeglite täitmist on pärast Venemaa liitumist WTOga tugevam, aga edu sõltub WTO mõjuvõimust rahvusvahelise kaubanduspoliitika kujundajana. EL saab kasutada WTO kohtusüsteemi ja selle abil sundida Venemaad lõpetama rikkumisi, vajadusel pälvides õiguse kehtestada ise kaubanduspiirangud Venemaa jaoks olulistele kaupadele.

9. juulil saigi EL-ist esimene kaebuse esitaja Venemaa vastu, seda küll esialgu autode taaskasutusmaksu osas.

Mõnedele piimatoodetele kehtivad praegu maksimaalsed tariifimäärad, mis Venemaa WTO lepingus hetkel lubatud, aga näiteks või ja mitmete juustude tollimaksud on umbes viis protsenti madalamad kui maksimaalne lubatu. Üldiselt on toiduainete tariifid vahemikus 10-25 protsenti kauba väärtusest, erandiks on lihatooted.

Lihatoodete turu kaitsmiseks valis Venemaa kõrgete tollimaksude säilitamise tavalisele impordile ja oluliselt soodsamate tariifikvootide avamise. Liitumise hetkel vähendati veidi ka tavalisi tollimakse, näiteks sealiha puhul 75 protsendilt 65 protsendile. See tollimaks jääb jõusse kuni 2020. aastani, mil hakkab kehtima 25 protsendi suurune tollimaks. Kompensatsiooniks avatakse kaubanduspartneritele, sealhulgas Euroopa Liidule, igal aastal kokku 400 000 tonni suurune ilma tollimaksuta tariifikvoot.

Veiseliha importimiseks avab Venemaa igal aastal 15 protsendi suuruse tariifiga tariifikvoodi. Erinevusena saab EL endale eraldi õiguse importida 29 000 tonni värsket ja 60 000 tonni külmutatud veiseliha. Tavaline tollimaks on 55 protsenti väärtusest.

Linnuliha importimiseks peab Venemaa avama tariifikvoote, millel 25 protsendi suurune tollimaks ja ELi jaoks eraldatakse 80 000 tonni suurune kvoot. Tavaline tollimaks on 80 protsenti väärtusest. Erinevalt sealihasektorist ei ole veise- ega linnuliha puhul WTO lepingus ette nähtud kohustust kindlaksmääratud tähtajaks vähendada üldist tollimaksu ja loobuda tariifikvootidest.

Põllumajandussaadusi ja -tooteid eksporditi 2013. aasta esimesel poolaastal Eestist Venemaale 99,5 miljoni euro väärtuses ehk 20 protsenti rohkem kui oli mullune poolaastatulemus 82,2 miljonit eurot. Traditsiooniliselt on eksport suurenenud teisel poolaastal, 2012. aastal tervikuna eksporditi 222 miljoni euro väärtuses.

Piimatoodete eest on Eesti eksportijad saanud Venemaa turult esimese kuue kuuga 23,5 miljonit eurot ehk 53 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Kalatoodete eksport Venemaale kasvas 14, toidukontsentraatide eksport 19 ja jahutoodete eksport 150 protsenti. Jookide eksport suurenes veerandi ja oli rahaliselt mõõdetuna 43,5 miljonit eurot.

Lihatoodete eksport vähenes 13 protsenti 1,66 miljoni euroni ning elusloomade eksport 80 protsenti 1,54 miljoni euroni.

Venemaa liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) eelmise aasta augustis. Kalle Nõlvak analüüsis, kas ja kuidas on see mõjutanud Eesti põllumajandust ning toidutootjaid.