Ruta Arumäe: palgatõusu saajate ring laieneb
Palgatõusu surve on selgelt nähtav. Kiirem palgatõus on olnud aga seal, kus varasem palgakasv on olnud tagasihoidlikum. Palgatõusu surve on seega kandumas varasemalt reageerinud sektoritest hilisematesse reageerijatesse.
Kokkuvõttes on palgatõusu saajate ring laienenud, kuna ka varasemalt reageerinud sektorites jätkus soliidne palgatõus.
Väga kiire palgatõus on teises kvartalis toimunud näiteks mäetööstuses (20 protsenti), kus varasematel kvartalitel on palgatõus olnud väga tagasihoidlik. Üle 10 protsendilise palgatõusuga hiilgasid veel põllumajandus, ehitus, veondus ja laondus ning info ja side.
Tegemist on sektoritega, millel vähemasti mõned kvartalid tagasi suhteliselt hästi läks. Teise kvartali kohta infot enamus sektorite käekäigu kohta ei ole, kuid me teame vähemasti ehitussektori kohta, et ehitusmahtudelt jätkus sarnaselt esimesele kvartalile virelemine. Sellele vaatamata ollakse sunnitud palku tõstma, mitte aga niivõrd turu, kuivõrd maksuameti survel.
Üldine majanduskasv oli aga teises kvartalis vaid 1,3 protsenti, mis tähendab, et lisandväärtust loodi oluliselt väiksemas tempos ning ettevõtete kasumite kasv tõenäoliselt aeglustus.
Ettevõtete müügitulu kasv aeglustus teises kvartalis 8,8 protsendile esimese kvartali 13 protsendilt. Esimeses kvartalis jäi juba ettevõtete kasumite kasv väga väikeseks, mis on üks majandustsükli aeglustumist ennustavatest indikaatoritest. Selline komplekt majandusnäitajatest loob ettevõtetele surve hindu tõsta.
Hindu saab reeglina tõsta keskkonnas, kus nõudlus seda võimaldab. Välisnõudluse kohta seda öelda saa. Seetõttu peab hoolikalt silmas pidama, et sisemaine hinnasurve väljapoole konkurentsivõimet ohustama ei hakkaks.
Sisenõudlus on püsinud suhteliselt vastupidavana, otsustades jaekaubanduse müügi kasvu pealt, mis püsis juulis jätkuvalt viiel protsendil. Aasta algusest saadik on keskmise palga kasv olnud veidi suurem kui jaekaubanduse mahtude kasvud. Tingimused jaekaubanduse stabiilseks kasvuks on jätkuvalt olemas – kiire palgakasv ning ka välismaalt teenitavate tulude aina suurem kasv.
Nendele lisandub alates sügisest ka märgatav pakkumispoolne kasv, mis ilmselt tähendab jaekaubanduse kasvude mõningast suurenemist sügise poole. Samuti püsib tarbijate kindlustunne suhteliselt hea, ülalpool ajaloolist keskmist, ning on augustis taas paranenud pärast juulikuist langust. Miks ka mitte end kindlamalt tunda, kui taskus rahakott taas veidi paksemaks on muutunud.
Nädala jooskul avaldatud majandusnäitajad:
· Keskmise palga kasv teises kvartalis 8,5 protsenti
· Jaemüügi aastakasv juulis 5 protsenti
· Ehitusmahtude aastakasv teises kvartalis 0,4 protsenti
· Ettevõtete müügitulu kasv 8,8 protsenti teises kvartalis
Tegemist on SEB iganädalase majanduskommentaariga.
