Nii staadion kui saal olid juba eelmise nädala lõpuks pea täielikult välja müüdud, mis tähendab spordiliitudele ka head piletitulu. Jalgpalliliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht ütles Ärilehele juba reedel, et A. Le Coq Arenal olevast 10 340 istekohast on omanikuta vaid paarsada ning arvatavasti tuleb käiku lasta ka väravatagused tribüünid, mis nõutumateks mängudeks üles seatakse ja avatakse siis, kui ülejäänud staadioni istekohad on täis. Kui arvestada, et mängu kalleim pilet maksab 20 eurot ja odavaim 12, siis keskmiselt võib eeldada, et liit teenib mänguga pea 150 000 eurot.

Uiboleht rõhutas aga, et kuigi maailma tippsporti jälgides võib jääda mulje nagu selles valdkonnas liiguvadki igal pool suured rahad, siis Eestis ei ole sellised sündmused kindlasti rahateenimise allikateks. „Võib öelda, et kui aastas 1-2 mängu jääb plussi, siis see raha läheb ülejäänud 6-7 mängu kulude katmiseks. Ja muidugi on Hollandiga mängu piletitulu suurem, aga see läheb kõik koondise töös hoidmiseks. Näiteks on meil juba palju mängijaid välismaal, keda koondisemängudeks peame edasi-tagasi lennutama. Koondise mõistes tulemegi me omadega nulli paari suurema mänguga," rääkis Uiboleht. Ta lisas, et populaarsematele mängudele ei tõsteta piletihinda teadlikult, kuigi ka krõbedama hinnaga võiks ehk staadioni täis müüa. „Näiteks kui mäng toimus Iirimaaga, siis teadsime, et müüksime kolm korda nii palju pileteid kui on kohti. Aga et oma lojaalseid fänne mitte liigselt koormata, siis hoidsime ka tol korral piletihinna all."

Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi ütles samuti, et täissaal ei tähenda, et kõik 7000 pealtvaatajat oleksid pileti ostnud. „Me laseme tasuta vaatama enda noortekoondise, kutsume ka klubisid jne. see milline on piletitulu ja pealtvaatajate arv, selgub alles kohapeal." Võib aga arvestada, et kui mängule Bulgaariaga maksab tavapilet 10 eurot ja sooduspilet poole vähem, siis paarikümnetuhande eurone piletitulu on ka korvpalliliidule garanteeritud.