Rahandusministeerium langetas SKP kasvu prognoosi 1,5 protsendile

Rahandusministeerium ootab oma esmaspäeval avaldatud suvises majandusprognoosis Eesti tänavuseks sisemajanduse koguprodukti kasvuks 1,5 protsenti. See number on poole väiksem võrreldes aprillis avaldatud kevadise prognoosiga.

Tuleva aasta SKP reaalkasvu prognoosi jättis ministeerium 3,6protsendile, nagu ka kevadel. Mullu sügisel prognoosisrahandusministeerium 2014. aasta majanduskasvuks 3,4 protsenti, vahendas BNS.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles esmaspäevaselpressikonverentsil, et hoolimata suurest SKP allapoolekorrigeerimisest prognoosib rahandusministeerium järgmiseks aastaksjätkuvalt suuremat kasvu.

Tööhõive määra tõusuks prognoosib ministeerium käesoleval aastal1,3 protsenti ja järgnevaks aastaks 0,4 protsenti. Ligi hinnangulon tööhõive juba buumiaegsel tasemel ja selle tõttu see väga paljukasvada ei saa.

Tarbijahinnaindeksi tänavuseks kasvuks prognoosib ministeerium3,2 protsenti võrreldes kevadel prognoositud 3,4 protsendiga. 2014.aasta tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi langetas ministeerium 0,1protsendipunkti võrra 2,7 protsendile.

"Palgakasv on olnud buumiaegsel tasemel," ütlesrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja AndrusSäälik. Ligi sõnul on plaanis tulevaks aastaks riigieelarvest palkasaavatele töötajatele mõningane palgatõus, kuid valitsus ei plaanikindlasti hakata erasektoriga võidu jooksma.

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mis ühekordseidmeetmeid ei arvesta, jõuab ministeeriumi hinnangul tänavupuudujääki 0,2 protsendiga potentsiaalsest SKP-st, kevadisesprognoosis ootas ministeerium 0,5-protsendilist puudujääki. Tulevalaastal peaks Eesti valitsussektori nominaalne eelarvepositsioonolema negatiivne 0,6 protsendiga SKP-st, kevadel prognoosisministeerimu veel 0,1 protsenist puudujääki.

Ligi sõnul on eelarve üldiselt struktuurselt tasakaalus, kuid2015. aastaks prognoositakse struktuurset puudujääki. Maksukoormuspeaks lähiajal planeeritult vähenema ja võlakoormus võiks jäädasamale tasemele.

SKP nominaalkasv, millest sõltuvad riigi maksutulud, onprognoosituna 5,7 protsenti, ja selle tõttu riigil sissetulekutegaolulisi probleeme ei ole, ütles Säälik. Sääliku sõnul on Eestiekspordipartnerite kasv jäänud Eesti kasvule alla ja nõrkväliskeskkond jääb püsima, kuid sellest hoolimata on eksportkasvanud ja Eesti ettevõtted on maailmas turuosa juurde võitnud.Positiivselt on majandusele mõjunud tugev kindlustunne jatarbimisjulgus ning madal nafta hind, lisas ta.

Riigieelarve 2013. aasta maksulaekumiste prognoosi onkorrigeeritud 18 miljoni euro võrra ülespoole, ütlesrahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitjaSven Kirsipuu. Tema sõnul on korrigeeritud allapoole enimkäibemaksu ja kütuseaktsiisi laekumisi kokkuvõtvalt 48 miljoni euroeest, kuid samas tänu palga kasvule on sotsiaalmaksu laekumiseprognoos tõusnud viie miljoni euro eest.

Lisaks tõi Kirsipuu välja, et käesoleval aastal on laekunud vägapalju erakorralist juriidiliste isikute poolt dividendidelttasutavat tulumaksu, mida on äärmiselt keeruline prognoosida jamille tõttu on 2013. aasta laekumist korrigeeritud üles 60 miljonieuro väärtuses.

Ligi hinnangul on Eesti ettevõtete maksusüsteem viimaks asunuddividende andma. Samas tunnistas Kirsipuu, et olukord, kusstruktuursete maksude allapoole korrigeerimine kaetakse erakordsetemaksude ülespoole korrigeerimisega, võib potentsiaalseltproblemaatiliseks muutuda.

Samuti on probleemiks see, et maksulaekumised ei kasva samastempos sotsiaalkuludega, mis arvestades Eesti demograafilist seisusaab ainult samas tempos jätkuda, ütles Kirsipuu.

Kaudsete maksude laekumist parandab Ligi hinnangul ka tugevmaksuameti töö ja maksukuritegude avastamine ning nende läbiviijatekaristamine.