Vedelkütusevaru hakatakse arvutama uutel alustel

Valitsus arutab täna vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa nõukogu direktiiv, mis paneb liikmesriikidele kohustuse säilitada toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid.

Direktiivi normid tuleb riigil jõustada 2014. aasta lõpuks. Kuna Eesti soovib ühineda Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) ning IEA liikmestaatuse üheks eelduseks on selle direktiivi siseriiklik harmoneerimine, tuleb direktiiv aga üle võtta varem, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse eelnõus uued vedelkütusevaru arvutamise alused. Praeguse redaktsiooni kohaselt peab varu tagamiseks lähtuma kogustest tuhandetes tonnides, eelnõu järgi hakatakse varu arvutama toornafta ekvivalendi põhjal, mis parandab varude võrreldavust nende energiasisalduse baasil.

Samuti muutub varu hoidmise tase, mis on siiani arvutatud 90 päeva keskmisel päevasel sisetarbimisel. Eelnõu kohaselt kujuneb varu mahuks vastavalt kas 90 päeva tase lähtuvalt keskmise päevase energiatoodete puhasimpordi kogusest või 61 päeva tase lähtuvalt keskmise päevase energiatoodete sisetarbimise kogusest, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem.

Seadusemuudatus lihtsustub varu hoidmine teises liikmesriigis. Kui täna on vaja nii riikidevahelist välislepingut kui ka selle alusel sõlmitavat hoiulepingut või delegeeritud varu lepingut, siis edaspidi piisab kas välislepingust või teise liikmesriigi heakskiidust. Seejuures kaob ära ka Euroopa Komisjoni teavitamine ja enam ei ole tarvis enne välislepingu allakirjutamist komisjonile ettepanekuteks lepingu teksti esitada.

Varustamisraskuste korral ei ole valitsusel enam lubatud kehtestada kütuse müügile mõningaid piiranguid, näiteks keelata kütuse ärilisel eesmärgil riigist väljaviimine ning reguleerida kütuse hindu ebahariliku hinnatõusu vältimiseks. Liikmesriik ei tohi ei Euroopa Liidu ega IEA liikmelisusest tingituna kasutada oma vedelkütuse varu hindade reguleerimiseks. Samas tohib valitsus korraldusega lubada varu haldajal teha pakkumine rahvusvahelisele kütuseturule. Selline vajadus võib tekkida olukorras, kus teisel liikmesriigil on tekkinud varustamisraskused ning solidaarsuse ja ühtsuse huvides on vajalik kütust sinna tarnida.

Seaduse rakendamine täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi ei nõua, samuti ei prognoosita tulusid.

Seadus jõustub üldises korras.