ÄRILEHE KOMMENTAAR: Guido Sammelselja tähelend jättis Eesti ettevõtlusmaastikule sügava jälje

Guido Sammelselg oli silmapaistev ettevõtja, kelle tõusud ja mõõnad pakuksid ainest Eesti ärieliidi püüdlusi ja eludraamat käsitlevale filmistsenaariumile. Suhkur, Tallinna Pank, Säästumarket, Eesti Raudtee, infotehnoloogia. Iga tema elu etapp mõjub justkui illustratsioon meie ettevõtjate epohhilistele püüdlustele.

Sammelselg astus ettevõtluse lavale esimese suure kriisiga - Nõukogude Liidu lagunemisega, tehes enneolematut suhkruäri. 1997. aastal kerkis Sammelselg Tallinna Panga omaniku ja juhina 164 Eesti miljonäri nimistusse. Äsjane maailma finantskriis juhatas ta  pankrotistunud infotehnoloogia ettevõtjana lavalt ära.

Pärast Tartu Ülikooli juuraõpinguid ENSV justiitsministeeriumis väikese ametnikuna karjääri alustanud Sammelselja unistuseks oli raha teenida, et oma perekond kiiresti järje peale saada. See soov nõudis kogu aeg miljoneid.

Kümme aastat varem - 1987, kui peaministri toolil istus Edgar Savisaar, valitses defitsiidimajandus ja Eesti poodides polnud suhkrut. Suomen Sokeri laod olid seevastu suhkrut täis ning Sammelselg pani Tallinna ja Helsingi vahele käima Eestisse sadu tonne suhkrut vedavad laevad. Kui nn riigi suhkrukilo maksis 68 kopikat, siis Sammelselg müüs moositeoks nii vajalikku magusat 60 rublaga.

Lõpuks oli rublasid nii palju, tubade kaupa, et seda polnud kuhugi panna. Üksnes Tallinna Panga Harju tänava hoones leidus linna ainukene Eesti-aegne rahakapp, kuhu suhkruäri miljonid sisse mahtusid. Panga juhid vaatasid rahahunnikuid suurte silmadega ja panid ette rublad pangandusse investeerida. 1991. aasta jaanuaris oli Tallinna Panga põhikapital 5,59 miljonit rubla, mais 1992 aga juba 51,1 miljonit.

Kümme aastat hiljem, kevadel 2001 asus Sammelselg koos BRSi juhatuse esimehe Edward Burkhardti ja agentuuri peadirektori Jaak Liivikuga allkirjastama 400 lehe pikkust Eesti Raudtee erastamise lepingut. Olukord oli jõhkralt pingeline: sulepead välkusid, aga rahvusvahelise pankade sündikaadi kinnitust tehingu rahastamiseks veel polnud. Hansapanga ukse taga ootasid ajakirjanikud, tehingu osapooled lehitsesid pabereid, mis võisid osutuda täis sirgeldatud makulatuuriks, kui saabus pankade nõusolek.

Tehingut Eesti Raudteega võib pidada Sammelseljale ja tema ärikaaslastele väga tulusaks. Isamaliidu-poolne teedeminister Toivo Jürgenson teenis raudtee erastamisega riigile 1 miljard krooni. Keskerakonna majandusminister Edgar Savisaar maksis kuus aastat hiljem ettevõtte natsionaliseerimisel välja 2,35 miljardit krooni.  Kusjuures kohe pärast tehingut jäi raudtee kuivale, sest Venemaa asus ekspordivedusid oma enda sadamatesse suunama.

Tallinna Pangast lahkumise ja raudtee erastamise vahel tegutses Sammelselg kinnisvaraäris ja kaubanduses. Tema edukaimateks projektideks olid 300 hektari suvilakruntideks sobiva maa ostmine Saaremaale ning Säästumarketi müügitehingus osalemine.

Maailma finantskriis aga pani Sammelselja ettevõtja tähe tuhmuma ning kustutas selle lõpuks. 2009. aasta alguses oli Sammelselja varade maht 258 miljonit krooni. Tema Norby Telecom oli küll raskustes, kuid ettevõtja väljendas optimismi: uueks lendu tõusmiseks läheb vaja kõigest värskendavat rahasüsti investoritelt.

Süsti ei tulnud ja aasta hiljem kuulus Sammelselg isikliku investeerimistraagika pankrottide TOP viie hulka. Sammelselg sattus nende 76 eestlase hulka, kellele pandi ärikeeld. Talle kuulunud 4488 ruutmeetri suurune kinnistu Pirita linnaosas müüdi 13 miljoni krooniga ning korteriomand Tallinnas Rotermanni kvartalis 5,7 miljoni krooniga, mis läks jagamisele SEB ja Swedbanki vahel.

Hoolimata sellest jäi Sammelselga rusuma 6 miljoni eurone võlg. Tema holding-firma Beta Systems pankrotihaldur pani müüki ärimehe kunstikogu - üle 100 eesti kunstniku teose. Kogu komplekti alghind oli 76 279 eurot. Osa kunstikogust oli müüdud juba varem.

Sammelselg oli tagasihoidlik mees, kes ei soovinud särada prožektorite valgusvihus. Raudteed erastades oli ta sunnitud oma loomulikku tagasihoidlikkust maha suruma, kuid hiljem tõmbus avalikust elust tagasi. Kuid mis peamine: Guido Sammelselg suutis seda, mis paljudele edu maitsnutele pole jõukohane - jäi lõpuni väärikaks.