Töötav tudeng on avastamata võimalus ettevõtetele
Paljud noored inimesed lähevad välismaale, kes haridust saama, kes isiklikel põhjustel, kes suuremate palganumbrite järele. Kui minu töökätt siin ei vajata, milleks siia jääda? Ja milleks siin rabada kui sama vaeva eest võib mujal paremini teenida? Leib on vaja lauale tuua ning tore oleks sinna peale ka sinki ja juustu panna. Lisaks otsivad noored ka professionaalsel tasemel arenguruumi. Mulle tundub, et välismaale tööle-õppima minek või soov sinna minna on tavapärane ja iseenesestmõistetav tendents. See on positiivne! Kahju on ainult siis, kui noor läheb pettunult. Aga pettumus ja hirm tänasest tööturu olukorrast ühendab praegu paljude rahveste noori inimesi.
Tööle saamine pole reeglina väga kerge, oleneb erialast muidugi. Seal, kus konkurents suur, eelistatakse ikka töökogemusega inimest. Värskelt kooli lõpetanute erialane töökogemus on suureks plussiks, aga seda ei saa eeldada (pärast haridusreformi on tööl käimine paraku ka keerulisem). Muidugi annab töökogemuse olemasolu tööandjale kindlustunnet ja tühjast CV-st on raske midagi välja lugeda, sellepärast ongi praktikad ja sellised noortõlkija programmid (tellija saab lihtsamad tõlketööd väiksema kogemusega tõlkijalt ning odavam hinnaga), nagu Luisas, kasulikud ja vajalikud. Ja üldse on nö päris töö tegemine midagi muud kui koolis õpetajatele/õppejõududele tööde esitamine. Ja vahelduseks on tudengitel palju toredam tagasisidet saada oma ala spetsialistilt-professionaalilt, kes asjaga igapäevaselt tegeleb.
Mulle tundub, et noored on iseseisvad, paljud ajavad enda asja. Aga üheks kogemuse hankimise võimaluseks võib olla ülikooli-ettevõtte vahelisest koostööst sündinud projektid nagu Luisaski. Ettevõtte soovib turule tulla uue teenusega ja otsib noori spetsialiste ja noored spetsialistid ülikoolides vajavad ikka praktikat. Tulgu initsiatiiv kellelt tahes - kasulikud on analoogset projektid kõigile osapooltele - tudengile, ettevõttele ja kliendile. Sellepärast ongi sellised projektid nii head.
Muidugi on tõlkimine väga hea valdkond, kus juuniorteenust pakkuda (noortõlkija tõlgib ja vanemtoimetaja kontrollib-toimetab). Kindlasti on neid valdkondi veel ning iga ettevõtja teab isegi, kas ja mil määral ning millises võtmes saaks tema noori oma töösse kaasata ning kuidas tulemust ka kliendile atraktiivseks teha.
Noorele spetsialistile on selline võimalus igatahes suureks abiks. Ma ise juuniortõlkijana tundsin suurt vastutust oma töö ees, pidi selgeks tegema ettevõtte reeglid ja eeskirjad, sai ettekujutuse, kuidas suurtes büroodes töökorraldus üldse käib. Programmi parim ja kõige tähtsam osa minu jaoks oli võimalus saada tagasisidet oma ala professionaalidelt ning muidugi pakutavad koolitused tõlkeabiprogrammide kohta. Nüüd, kui ma juuniorosakonnas assistendina tööl olen, näen ka selle programmi teist poolt. Näen, et noortõlkijad on tublid töötajad, vastutustudlikud, peavad tähtaegadest kinni. Võin öelda, et nii töökultuuri kui ka -kvaliteedi poolest annan noortele kindlasti rohelist tuld. Ja mitte ainult mina, vaid ka paljud kliendid mõtlevad nii. Tagasiside on olnud väga positiivne, tagastamisele pole ükski tekst kuulunud, kliendid on meie teenust uuesti tellinud. Juuniortellimusi tuleb pidevalt juurde. See teeb rõõmu. Usun, et juuniorprogrammil on veel suurem potentsiaal, vaja on klientide teadlikkust veel rohkem tõsta. Kliendil on suurepärane võimalus saada soodne ja kvaliteetne teenus ning samal ajal oma tellimusega rõõmustada noort tõlkehuvilist.
Mõistagi ei saa kõiki tekste juuniorid tõlkida, tegemist ei saa olla väga spetsiifilise tööga, tavatekstidest veidi keerulisemate tekstide puhul aitab lisaks vanemtoimetajale ka erialaspetsialistist tõlkija, nii saab lõpptulemuseks „väga hea" ja noortõlkija võimaluse oma erialateadmisi täiendada.
Noored on tublid ja hakkamist täis. Ettevõted - andke noorele võimalus, usaldage. Tulge välja uue ideega ja kaasake noori.
