Majandusministeerium: Gasum vassib
Majandusministeeriumi sõnul on ebatäpne Gasumi väide, nagu põhineks Eesti väited LNG-terminali keskkonnamõjude hindamise aruandes kas vigastel andmetel või selgitustel.
Eesti esitas juulikuus oma seisukoha Soome LNG terminali ehitamise keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande kokkuvõtte osas.
„Oma seisukohas viitasime sellele, et Balticconnectori seos tuleb Soome LNG terminali rajamise KMH aruandes täpsemalt välja tuua ning vastav info ajakohastada,“ selgitas Ärilehele keskkonnaministeerium.
Eesti pidas võimalikuks piiriülest keskkonnamõju põhjustavaks probleemiks seda, et Inkoosse LNG terminali rajamine nõuab kaljupinnases mastaapset süvendamist, mistõttu sooviti selle kohta Soomelt rohkem informatsiooni.
„Lisaks on Inkoosse sissesõidutee risti valitsevate tormide suunaga ja paikneb ebaühtlastes tuuletingimustes, samuti on selles piirkonnas halvad jääolud. Eesti seisukoht oli, et Inkoo lahenduse puhul on riskid navigatsiooni mõttes suured ning KMH aruandes tuleb põhjalikumalt hinnata süvendamise ja potentsiaalsete õnnetuste ohuga seonduvat,“ selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.
Kirjas toodi välja ka tõik, et KMH aruanne ei sisalda mõju analüüsi kalastikule. Samuti paluti KMH aruannet täiendada põhjendustega, miks on leitud, et süvendamine tõenäoliselt Natura 2000 aladele olulist negatiivset mõju ei avalda.
Gasum ei pea süvendamistöid vajalikuks
Sel kolmapäeval Tallinnas toimunud Soome ja Eesti keskkonnaministeeriumide koosolekul teatas Gasum OY esindaja, et piiriüleseid mõjusid kalastikule ega Natura 2000 aladele projekti elluviimisel ei ole ning seadis kahtluse alla andmed, mille alusel Eesti KMH aruandes järelduste tegemisel lähtunud on.
Majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda selgitas, et Eesti ametkonnad on seni aluseks võtnud eelduse, et terminali juurde viiva laevatee sobivuse hindamisel lähtub ka Soome Maailma Veetranspordi Infrastruktuuri Assotsiatsiooni (PIANC) soovitustest, mis käsitlevad LNG transportimiseks kasutatavatele laevateedele esitatavaid ohutusnõudeid ja sätestavad konkreetsed piirid minimaalselt nõutavale laevatee süvisele ning laiusele.
„Gasum ei vaidlustanud, et nende soovituste järgimine eeldaks mahukat ning kulukat laevatee süvendamist ning miljonite kuupmeetrite pinnase eemaldamist, aga meie üllatuseks teatasid nad, et Soome ei kavatse järgida rahvusvaheliselt ohutu meretranspordi tagamiseks väljatöötatud soovitusi ega pea seetõttu vajalikuks Inkoo sadamani viiva laevakanali süvendamist,“ rääkis Ruuda.
Ruuda sõnul on levinud praktika, et tavalistest tankeritest oluliselt kallimaid LNG tankereid kindlustavad ettevõtted nõuavad laevaomanikelt aluste navigeerimisel PIANC soovituste ranget järgimist.
Gasum ei suutnud veenvalt ümber lükata ka Eesti teadlaste märkust terminalini viival kitsal laevateel esinevate valdavalt ebasoodsate ning navigeerimist raskendavate tuuleolude kohta. „Soome esitatud info oli vastuolus Soome enda juhtivate mereteadlaste detailselt dokumenteeritud ning varasemalt publitseeritud infoga,“ märkis Ruuda.
Majandusministeerium rõhutab, et rahvusvaheliselt väljatöötatud laevateedele esitatavate soovituslike nõuete ignoreerimine, keerulised jääolud ning navigeerimist raskendava tuule koosmõju võib halvemal juhul kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi.
Keskkonnaministeerium rõhutab omakorda, et Espoo konventsiooni kohaselt peab Soome lõppotsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi, sealhulgas KMH dokumentatsiooni kohta tehtud ettepanekuid ja riikidevaheliste konsultatsioonide tulemusi.
Terminali rajamine küsimärgi all
Eesti juhib tähelepanu sellele, et nimetatud keskkonnamõjude hindamise aruanne käsitleb terminali, mille gaasi tootlikkus on kuni 2 miljardit kuupmeetrit aastas. Kuid Euroopa Komisjoni tellitud ning rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Booz&Co regionaalse gaasituru analüüs jõuab järeldusele, et optimaalseim regionaalse LNG-terminali suurus peaks olema 4 miljardit kuupmeetrit aastas.
"Väiksema gaasi läbilaskevõimega terminal ei too kaasa oodatud positiivset mõju kogu regiooni gaasiturule, mistõttu on küsitav terminali arvamine Euroopa ühishuvi projektide nimekirja," nentis Ruuda.
