Miljoneid eurosid pööritav rahvasport jätab kasumi tagaplaanile
Ärileht vaatles nelja Eesti silmapaistvat spordiürituste korraldajat: MTÜ-d Spordiürituste Korraldamise Klubi, mis veab suuremaid jooksuüritusi eesotsas Baltimaade suurima SEB Tallinna maratoniga; MTÜ-d Klubi Tartu Maraton, mis korraldab eelkõige suusamaratone, aga ka jooksu- ja rulluisuvõistlusi; Stamina spordiklubi, mis tuntud järvejooksude korraldajana ning MTÜ Rakvere Maratoni, mis korraldab Ööjooksu. Nelja käive kokku ligineb 3 miljonile eurole aastas.
Spordiürituste korraldajad eelistavad ettevõtlusvormina mittetulundusühingut, mis annab erinevaid hüvesid. „Eestis pole äriühingul mõtet, sest siis ei rakenduks ühingule annetustega seotud maksusoodustused ja pealegi pole see selline äri, et siin midagi väga suurt võtta oleks. Panustada muusse valdkonda sama palju oleks oluliselt tulutoovam," selgitas Tartu maratoni eestvedaja Indrek Kelk.
Mittetulundusühingutel on veel võimalus riigilt ja omavalitsustelt toetusi taotleda. Mittetulundusühinguna toimimine kaotab ka surve kasumit teenida. „Mittetulundusühing ei võimalda kasumit ära jagada, mistõttu suunatakse see tagasi spordiürituste korraldamisse," rääkis Kelk.
Äriühingu miinus on seegi, et sel juhul oleks ka osalustasud tõenäoliselt suuremad. Nii rääkis Kelk, et ta võiks tõsta suusamaratoni osalustasu, mille tõttu langeks pisut küll osalejate arv, kuid kogutulu osavõtutasust oleks ikka praegusest suurem. „Meie eesmärk pole teenida kasumit, vaid korraldada kvaliteetseid rahvaspordiüritusi, kus soovib osaleda võimalikult palju eestimaalasi ja välisosalejaid. See ei ole eesmärk omaette, aga kindlasti soovime maksta võimalusel ka oma töötajatele võimalikult inimväärset palka," sõnas Kelk.
MTÜ Rakvere Maratoni juht Marko Torm nimetabki spordiürituste korraldamist sotsiaalseks ettevõtluseks. „Sotsiaalsest ettevõtlusest räägitakse tänapäeval palju ja valdav osa sündmusi kipub oma majandamisega hätta jääma. On üksikuid tegijaid, kes on rasked aastad vastu pidanud ja suutnud muutuda riikliku toe, projektide kaasabil ja hea ürituskvaliteediga enam-vähem isemajandavaks. Need on aga pigem erandid ja müts maha nende tegijate ees," rääkis Torm.
Mitte hobi, vaid põhitöö
Spordiürituste korraldamine on aga üldiselt põhitöö. „Meil on aasta ringi tööl kümme palgalist inimest, kuid klubi liikmeid (ehk äriühingu mõistes omanikke) on 60," selgitas Kelk. Ta nimetas ka 2-3-liikmelisi spordiürituste korraldamisega tegelevaid mittetulundusühinguid, mis tegelevad suurte rahvaspordiüritustega. Leidub ka selliseid spordiürituste korraldajaid, kes teevadki ühe ürituse aastas, arvutavad pärast üritust tulud ja kulud ning pakivad asjad kokku. Püsikulud neil puuduvad.
Mainitud nelja mittetulundusühingu viimaseid aastaaruandeid vaadates selgub vastuoluline pilt. Kui MTÜ Klubi Tartu Maraton on aastatega ligi 131 tuhat eurot kasumina varuks kogunud, siis MTÜ-l Spordiürituste Korraldamise Klubi on viimase aastaaruande kohaselt akumuleerunud ligi 155 tuhande eurone miinus. Stamina sai möödunud aastal 15 139 eurot kahjumit, kuigi aasta varem oli spordiklubi kasum 25 tuhat eurot. MTÜ Rakvere Maratoni kasum oli möödunud aastal 13 751 eurot.
MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik selgitab kahjumit hoogsa laienemisega. „Eks see suuresti tuleneb tehtud investeeringutest ja panustamisest ürituse arendamisse. Kui tulime Tallinna sügisjooksuga kesklinna ja üritusega liitus ka Tallinna maraton, siis oli see seotud päris suurte kulutustega, et ettevõtmine sellisena välja arendada, nagu ta praeguseks on saanud. Seetõttu oleme olnud sunnitud võlgu võtma, et üritusi kaasaegsel tasemel elus hoida," selgitas ta. Seega on ära jäetud kulukamad ja pideva kahjumiga üritused, näiteks kergejõustiku Kuldliiga. Samuti üritatakse projektidele rahastajaid juurde leida.
Raha saavad spordiürituste korraldajad kolmest kohast: osavõtutasudest, sponsoritelt ja avalikust sektorist. Korraldajate sõnul on avaliku sektori rahastus umbes 10-20% ning ülejäänud tulu tuleb enam-vähem võrdselt nii osalejatelt kui ka sponsoritelt. Kelk sõnas, et viimasel kolmel aastal on nad tõstnud ainult suusamaratoni osavõtutasu ja seetõttu, et nad on ostnud ise kogu rajatehnika ja kannavad ise ka kõik raja ettevalmistamise kulud. Seejuures on tegu korraldaja sõnul ikka odavaima või odavuselt teise suure suusamaratoniga maailmas. ___________________________________________________________________________________
Sponsoreid raske leida
Kõik spordiürituste korraldajad ütlesid, et üks keerulisemaid, kui mitte kõige keerulisem osa korraldusest on sponsorite leidmine. „Ega see Eesti väiksust arvestades kerge töö ei ole. Peab olema piisavalt atraktiivne projekt koos müüdavate väljunditega," märkis Mati Lilliallik.
Tartu Maratoni eestvedaja Indrek Kelk nentis, et soov oma toodetele või teenustele sponsorlusega reklaami saada on loomulik ning reklaamiraha suurus on seotud potentsiaalse ostjaskonnaga. Eestis on aga ostjaskond väike. Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar selgitas, et nad eelistavad pikaajalisi partnereid. „Meil on reeglina kindlad partnerid ja projektid, mida toetame pikaajaliselt. Ühekordsetele rahaküsijatele ütleme enamasti ära," selgitas Saar. Bigbank oli neli aastat kergejõustikuvõistluse Kuldliiga nimisponsor. Mullu otsustas ettevõte sponsorlepingut mitte pikendada ning seetõttu jäi tänavune võistlus ka ära. Bigbank suunas raha võrkpalli ja hakkas Tartu Pere Leiva võistkonna uueks nimisponsoriks. Saar ütles, et mõnes mõttes on sponsorlus ka subjektiivne. „Ettevõtte sponsorlusstrateegia seab üldised suunad, aga lõppotsuses on kindlasti palju subjektiivset. Millised on projekti taga peituvad inimesed, kui süsteemsed ja motiveeritud nad oma töös on, kas toetuse küsijal endal silmad põlevad oma projektist rääkides," kirjeldas ta.
Kui Bigbank on viimasel viiel aastal kulutanud spordiürituste sponsoreerimisele umbes 100 000 eurot aastas, siis SEB arve ei nimetanud. Tallinn toetab spordiprojekte tänavu 657 490 euroga, kuid sinna alla kuulub ka näiteks toetus spordiveteranidele ja toetus osalemiseks rahvusvahelistel võistlustel. Selle aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast tuleb esile, et spordi vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele (sealhulgas Eesti olümpiakomitee) määrati tegevustoetust kogusummas 963 960 eurot.
