Erakoolide hüppelise kasvu taga väga suur nõudlus

Eestis alustas tänavu tööd üheksa uut eraüldhariduskooli, mida on ligi neljandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Koolijuhtide sõnul pole omandivorm tähtis ja kasumilootustega keegi kooli pidama ei hakka, nagu kinnitavad ka majandustulemused.

„Majanduslikus mõttes ei ole erakooli loomine kuigi mõistlik ettevõtmine ja mina ei tea Eestis küll ühtegi kooli, mis oleks kooli pidajale kasumit teeninud. Kooli pidamine on väga kallis lõbu," rääkis Audentese erakooli direktor ja Eesti eraüldhariduskoolide ühenduse esimees Ahto Orav. Erakooli loomise ajendiks on tema sõnul eelkõige mõne huvigrupi või lastevanemate ühine huvi ja vajadus, mida saadab mõõdukas missioonitunne ja soov eristuda.

Praegu on erakoolide asutamiseks majanduslikult soodne olukord, sest riik käsitleb rahastamisel kõiki koole võrdselt. Raha õpetajate palkadeks, õppevahenditeks, koolilõunaks jne saavad ühtmoodi võrdselt nii erakoolid kui ka munitsipaalkoolid. „Erakoolide teket ei ole riik takistanud. Kui lapsevanemad soovivad oma lapsele tavapärasest veidi erinevat haridust ning on valmis seda ise korraldama, siis see elavdab ja mitmekesistab haridusmaastikku," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva.

Loe edasi, millised erakoole on tänavu asutatud ja kuidas neil läheb.