Millal avastatakse Eestis kaugtöö eelised?

Ülemaailmne uuring näitas, et kaugtöö muutub üha populaarsemaks, kuna see soodustab produktiivsust, vähendab tegevuskulusid ja aitab kaasa töötajate püsivusele. Eestis on usk kaugtöösse aga veel ahtake.

Hiljuti keelas ühe ülemaailmse internetiettevõtte tegevjuht firma töötajatel kodus töötamise. Globaalse tööruumilahenduste pakkuja Reguse värskest uuringust selgub aga , et juba ligi pooled maailma juhtivtöötajatest naudivad produktiivset paindlikku töötamist.

Reguse ülemaailmse majandusuuringu "2013 Global Economic Indicator" kohaselt on kontorilaua külge aheldatud spetsialistid peagi vähemuses. Enam kui 90 riigi 26 000 ärijuhi arvamust kajastavast  uuringust järeldub, et 48 protsenti neist teevad kaugtööd vähemalt poole töönädala ulatuses. Eesti juhtidest töötab samal viisil aga kõigest veidi üle kolmandiku ehk 37 protsenti.

Peamiselt tunnevad tegevjuhid muret kaugtööd tegevate töötajate motiveerimise ja juhtimise pärast. Uuringust selgub, et märkimisväärselt suur arv ettevõtteid suhtuvadki teemasse tõsiselt. Ainult 24 protsenti vastanud eestlastest usub, et kaugtöö tegijate töö efektiivne juhtimine on täiesti võimalik. Ülemaailmselt arvab sarnaselt aga üle kahe korra rohkem juhte ehk 55 protsenti.

"Kui juhtkond ohjad enda kätte haarab, tuleb paindlik töötamine kõigile kasuks," kommenteeris uuringu tulemusi Reguse tegevdirektor Mark Dixon. "Meiega vestelnud äriinimesed on tõdenud, et kaugjuhtimise võtmeelemendiks on usaldus ja vabadus, ning kui need on saavutatud, on eelised kõigile märgatavad: suurem produktiivsus, suurenenud töötajate püsivus ja madalamad tegevuskulud."

Uuringust selgub ka see, et 21 protsenti Eesti ettevõtetest kasutab tõhususe jälgimiseks spetsiaalseid aruandlussüsteeme (ülemaailmne vastav näitaja on 37%), samas kui 30 protsenti kaugjuhtidest kasutab oma meeskonnaga suhtlemiseks videokõnesid (ülemaailmne vastav näitaja on 43 protsenti).

Paindliku töö kogemus võib eriti oluline olla just noorematele töötajatele. 27 protsenti vastanud eestlastest usuvad, et nooremtöötajad muutuvad kaugtööd tehes vastutustundlikumaks. Lisaks arvatakse, et paindlik töötamine soodustab liinijuhtide ja nende meeskonnaliikmete vahelist koostööd. 39 protsenti vastanutest arvavad, et kaugjuhtimine aitab kaasa professionaalsema töösuhte saavutamisele.