Riigifirmade juhid: mõned riigi äriühingud võiks olla pigem erakätes
Auditi valimisse kuulunud üheksast äriühingust kaheksa juhatuse ja nõukogu liikmed leidsid, et äriühing ei pea tingimata riigile kuuluma, või nende hinnangud ei ühtinud.
Nad tõid mitmeid võrdlusi teiste riikidega, kus sarnast teenust või sektorit esindav äriühing on edukalt toimiv ka eraomandis. Samuti tõdesid nad, et riigil pole osaluspoliitikat või on see ebaselge ning otseselt ei ole fikseeritud, miks riik peaks ühes või teises äriühingus üldse osalema.
"Äriühingute nõukogu ja juhatuse liikmete lahknevad hinnangud tähendavad seda, et vajalik on sisuliselt arutada ja hinnata, kas avaliku ülesande täitmise parim viis on riigi äriühingu terviklik või osaline omamine. Tuleb analüüsida, kas näiteks eraettevõte täidaks mingit funktsiooni paremini või täidaks riigi äriühing avalikku ülesannet kvaliteetsemalt, kui see osaliselt erakapitalile avada," märgitakse auditis ja nenditakse, et osaluste valitsejate aruande ja koondaruande koostamisel neid valikuid praegu läbi ei mõelda ega räägita.
Pole selge, miks riik peaks äriühingut omama
Riigi äriühingu eesmärgipäraseks ja otstarbekaks valitsemiseks on
vaja esmalt veenduda, et äriühingut on riigile üldse vaja, rõhutab audit põhitõde.
"Tuleb läbi mõelda, millist avalikku ülesannet äriühing täidab, kuidas on tegevus seotud riigi strateegiliste huvidega, kas ja kui palju peab äriühing seejuures tulu teenima või ongi ta loodud ainult tulu teenimiseks. Samuti tuleb analüüsida, kas avaliku ülesande täitmiseks peab äriühing kuuluma täielikult või osaliselt riigile või on võimalik teenust osta erasektorilt," kirjutatakse auditis.
Samas rõhutatakse ka, et aja jooksul võib vajadus riigi äriühingu järele ka muutuda ja nenditakse, et põhimõtted, millal riik peaks ettevõtluses osalema, on riigivaraseaduses sõnastatud väga üldiselt, kuid samas kohustab seadus osaluse valitsejaid regulaarselt hindama ning põhjendama, kas ja miks on äriühingu omamine riigile (jätkuvalt) vajalik.
Ehkki koondaruandes on alates 2003. aastast püütud edasi anda osaluste säilitamise põhjendusi, on need riigikontrolli hinnangul olnud pealiskaudsed, sisulise analüüsita ning kordunud aastast aastasse.
Nii leidis Riigikontroll 2007. aastal korraldatud auditis „Omanikujärelevalve riigi osalusega
äriühingutes ja sihtasutustes“, et tegelikkuses ei ole kindlaks määratud ega selge, miks riik äriühingutes osaleb ja milliseid eesmärke ta omanikuna taotleb ehk kuidas on äriühingutes osalemine seotud avaliku huvi ning riigi strateegiliste eesmärkidega.
Ka poel riigikontroll rahul sellega, et osaluse valitsemise aruanded pole läinud sisulisemaks ega analüütilisemaks, põhjendused äriühingu jätkuva omamise kohta on pealiskaudsed ja korduvad samas sõnastuses aastast aastasse. Ka ülevaade äriühingute majandustegevusest ja eesmärkide
täitmisest on napisõnaline ja pealiskaudne.
Ministeeriumidki tõdevad, et osaluse valitsemise aruande koostamine ongi pigem formaalne kohustus ning sisulist väärtust dokumendil ministeeriumide ega Vabariigi Valitsuse jaoks praegu ei ole.
"Osaluse valitsemise aruandeid koostatakse seepärast, et seadus ja Rahandusministeerium nõuavad. See pole dokument, mille koostamise käigus osaluste hoidmine või võõrandamine tegelikkuses läbi mõeldaks," tunnistavad ministeeriumid.
