Altia Eesti juht Kristel Mets: Eesti viina kõrvale murravad omabrändid ning Ukraina ja Valgevene margid
Kui suur on täna, 2013. aastal Eesti viinaturg? Kuidas see tegijate vahel jaguneb ja kuhu selles järjestuses jääb Saaremaa viin?
Eestis saame konjunktuuriinstituudilt ja TNS Emorilt turu suuruste kohta infot üksnes möödunud kalendriaasta kohta, seega 2013. aasta mahust ei oska täpsemalt rääkida. Küll müüdi olemasolevatel andmetel Eestis 2012. aastal viina 12,1 miljonit liitrit. Tootjate ja kaubamärkide turuosade kohta info puudub. Altia ei tähenda ainuüksi Saaremaa viina, sest me müüme ka mitmeid teisi viinamarke. Altia omab hinnanguliselt 20% Eestis müüdava viina turust.
Kui palju on see turg ja mahud viimase aasta jooksul kasvanud/kahanenud? Milline on järgmise aasta käivete ja mahu prognoos?
Viinaturg on püsinud viimase 3-4 aasta jooksul suhteliselt stabiilne, kõigub veidi üles-alla, sõltuvalt aktsiiside tõusust ning mõningal määral ka tarbijate eelistustest. Usun, et kogu viinaturg jääb järgmisel aastal samaks, kaubamärkide mahtudes on alati muutusi.
Millised on olnud viimase paari aasta suurimad muutused kohalikul viinaturul või on tegu monoliitse turuga?
Suurimad muutused kohalikul viinaturul on seotud jaekaupluste private label'ite turule ilmumisega. Trend on sama mis teistes toiduainetegruppides: jaeketid soosivad omi kaubamärke, mis enamjaolt kuuluvad soodsamasse hinnaklassi, mistõttu on antud kategoorias eriti raske tootjatel oma kaubamärkidega kauplustesse müügile saada ja jääda. Viinaturu teine muutus on seotud tarbijate eelistuste muutumisega, kus rohkem on hakatud eelistama Valgevenes, Ukrainas ja Venemaal toodetud viinasid. Nende viinade täpne koostis ja tooraine päritolu on enamikul juhtudel teadmata.
Kui mitu pudelit Saaremaa viina müüs Altia eelmisel aastal? Kui palju tootsite?
Pudeleid on Saaremaal mitut eri mõõtu, seega on parem nimetada liitreid kui pudeleid. Eestis müüsime 2012. aastal 1,2 miljonit liitrit Saaremaa viina.
Millistele turgudele eksportisite ning kui suure osa moodustab see tervest Altia viinamüügist?
Altia Eesti AS eksportis peamiselt Lätti, Soome ja Rootsi. Viina eksport ei ole meie prioriteet ja meie fookus oli Eesti viinamüügil.
Kui pole saladus, mis piiritusest toodab Altia täna oma viinad, kust see tuleb ja kes toodab?
Altia korporatsioonil on oma teraviljapiiritusetehas Põhja Soomes Koskenkorval ja me kasutame oma toodetes seal toodetud etanooli.
Mainite Põhja-Soomes Koskenkorval toodetavat piiritust, etanooli ja teravilja. Kas oleks võimalik öelda konkreetselt, mis viljast toodetud piiritust kasutate oma viina tegemisel? Mul on andmeid, et selleks viinaks on odrapiiritus. Vastab see tõele? Mis on rukki- ja odrapiirituse maitsete vahe, mis on hinnavahe?
Teraviljast (peamiselt rukis, oder ja nisu) valmistatud piirituste maitsete vahe on valmistootes, ka viinas, tavatarbija jaoks märkamatu ja sellel üldiselt vahet ei tehta. Samuti on võimalik kartulist, suhkrupeedist ja maisist etanooli valmistada ja usun, et kui see on hea veega kokku segatud, siis selle viina etanooli päritolu on samuti raske nimetada.
Kas on olnud mõtteid oma tootmine luua, kasutada Eesti teravilja?
Altial on oma tootmised, etanooli toodame Soomes ja meil on valmistoodangu tootmistehased peale Eesti ka Soomes, Taanis ja Prantsusmaal. Etanooli valmistamiseks oleme senini kasutanud peamiselt Soomes kasvatatud teravilja.
Küsimus teisest ooperist. Miks seisavad suurtootjad selle seadusepügala muutmise vastu, mis lubaks väiketootjaid turule, et tekiks peenemate viinajookide ning piirkondlike kärakate turg? Suured ju ei kannataks.
Eestis kehtib alkohoolset jookide puhul vaba tootmise- ja müügiturg. Kõik sellel turul osalejad peavad järgima seadusest tulenevaid kohustusi, mis kaasnevad aktsiisiga maksustatud kauba käitlemisega, nagu aktsiisimaksu tasumine, toodete aktsiisimärgistamine ja kaupade ladustamine. Erisuste puhul peavad siin eri osapooled mõistliku kokkuleppeni jõudma, et ei kasvaks salakaubaturg ja kõik alkoholitootjad oleks võrdselt maksustatud.
