Selle peamiseks põhjuseks peavad analüütikud meie suuremate majanduspartnerite, eelkõige Soome majanduse kehva käekäiku, teatas Ernst & Young Baltic Ärilehele.

EY juhatuse liikme Ivar Kiigemägi sõnul prognoositakse Eesti majandusele perioodil 2013-2017 endiselt 3,5% majanduskasvu, kuid kindlasti ei jää me mõjutamata sellest, mis toimub Eesti peamise majanduspartneri Soome, aga ka Rootsi ja Venemaa majanduses.

„Kuigi kvartalipõhiselt kasvas Soome majandus teises kvartalis 0,7%, tuli see ennekõike Soome väliskaubanduse tasakaalu ootamatust jõnksust, kus import kukkus märksa järsemalt kui eksport. Tuletagem meelde, et ka Eesti saavutas kriisiaastatel väliskaubanduses sellega lühiajaliselt positiivse saldo,“ selgitas Ivar Kiigemägi.

„Ent Soome puhul indikeerib vähenev import tõenäoliselt nõudluse vähenemist Soome töötlevale tööstusele, mis omakorda hoiab ettevõtete müügimahte allpool oma võimekust. Seetõttu on ka investeeringud madalal tasemel – riigivõlg on küll madal, ent saab näha, kui aktiivse investeerimisrolli riik lähiaastatel võtab.“

„Soome majanduse keeruline olukord tekitab Eesti jaoks kaks võimalust. Ajutiselt võib see meile kasu tuua, sest raskes olukorras otsitakse ikka soodsamat keskkonda ning Eesti seda kindlasti on ja nii võib juhtuda, et osa tootmist liigub siia,“ rääkis endine majandus- ja kommunikatsioonimister Meelis Atonen uuringut kommenteerides.

„Rolli mängib ka see, et Soome riik hetkel ei kärbi, vaid üritab „majandust ergutada“, mis võib lühiajalises plaanis korraks elevust tekitada. Samas peame aru saama, et Soome probleemid ei ole midagi ainult neile omast. Need on kogu Euroopa probleemid ning seal ei ole sisuliselt midagi muutunud. Tööpuudus kasvab, võlakriis ei ole tegelikku lahendust leidnud, probleemid on alla surutud vaid Keskpanga sekkumise abil. Selline olukord ei ole ilmselt jätkusuutlik ja tagajärjed võivad olla ettearvamatud.“

Kiigemägi sõnul on käesolevas raportis huvitava asjaoluna juhitud tähelepanu Eesti energiasektori võimalustele sel aastakümnel.

„Nimelt on Euroopa Liit otsustanud saavutada 2020. aastaks taseme, kus 20% oma tarbitavast energiast peaks olema taastuvenergia. Seega on surve puhtamaks tootmiseks läbi uute investeeringute ning arenenud tehnoloogia loonud väga soodsa pinnase innovaatiliste toodete pakkumiseks Euroopa turule,“ sõnas Kiigemägi.

„Hoogu koguv kaugloetavate arvestite paigaldamine, toimiv piiriülene elektribörs ning arvestatav hulk IT- ja elektroonikasektoris tegutsevaid ettevõtteid (tõsi, mitmed neist allhankijana) koos Euroopas ühe kõrgema taastuvenergia tarbimise osakaaluga on just selline kogemuste pagas, mille pealt saaksime teha julgeid ekspordiplaane. Ja kindlasti on ka riigi välisesindajatel siin märkimisväärne roll, aidates aktiivselt kaasa ettevõtjate üritusele välisturul jalga ukse vahele saada.“

Kuna Eesti on ühena esimestest täitnud 2020. aasta taastuvenergia üldeesmärgi, saaks riik Kiigemägi hinnangul panustada nn paindliku koostöömehhanismi rakendamise propageerimisse Euroopa Liidus.

„See võimaldaks toota Eestis taastuvenergiat, kasutades selleks mõne teise riigi taastuvenergia toetusskeemi või müüa eesmärki ületav kogus taastuvenergiat (statistika mõttes, mitte reaalseid megavatte) mõnele sellisele liikmesriigile, kel on eesmärkide täitmisega raskusi,“ selgitas Kiigemägi.

EY juhtivkonsultandi Märt-Martin Arengu sõnul võib täna väita, et euroala rekordpikk 18 kuud kestnud langus sai 0,3% tõusuga 2013. aasta teises kvartalis läbi. „Kuigi euroala sisemajanduse kogutoodang on endiselt 3,5% madalamal kriisieelsest tasemest, toetavad kasvu võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga lõppema hakkavad kokkuhoiumeetmed ning maailmakaubanduse, ennekõike USA ning muude arenenud turgude taastumine,“ rääkis Arengu. „Esimest korda peale 2007. aastat panustasid arenenud turud maailmamajanduse kasvu rohkem kui arenevad turud, mistõttu paneb viimaste oodatust kehvem taastumine olulist rõhku ka euroala koduturgude sisenõudluse arendamisele.“

Uuringu kohaselt maksvad euroala majapidamised ning ettevõtted endiselt laene tagasi, mitte ei investeeri, mida omakorda hoiab tagasi ka pankade karmim laenupoliitika. Kõik see toob kaasa rekordkõrge töötuse 2014. aasta alguses ning kuigi prognoos näeb ette euroala majanduskasvu taastumist 2014. aastal, toimub see vähemalt algfaasis ilma töötusnumbrite paranemiseta. „Üheks peamiseks põhjuseks, miks euroala töötud majanduskasvust vähemalt algul osa ei saa, on ka ettevõtete mitte täiel võimsusel toimimine – hetkel on ettevõtetel n-ö tagavaravõimsust hinnanguliselt 4% euroala sisemajanduse kogutoodangust,“ selgitas Märt-Martin Arengu.

Erinevused finantseerimise kättesaadavuses ning tööjõuturu arengutes riikide vahel tekitavad vastuolusid euroala poliitilisel tasemel konsensuse leidmisel.

„See ei tõota head juhul, kui maailmamajanduse taastumine jääb oodatust nõrgemaks või euroala sisetarbimine ei tõuse piisavalt. Hetkel on euro võrdlemisi kallis, ennekõike dollari suhtes ning kuigi euro peaks edaspidi dollari suhtes odavnema, võib USA rahatrükk seda arengut pidurdada,“ selgitas Arengu.