"Me leppisime kokku, et algaval aastal tõuseb ühiskonna kõige haavatavamate töötegijate sissetulek 11 protsendi võrra ning kahe aasta jooksul kokku ligi veerandi võrra. See on tavapärasest suurem tõus," teatasid keskliidud ühisavalduses.
Soov elukalliduse tõusu kompenseerimise kõrval töötajate elujärge võimaluste piires parandada oli liitude sõnul mõlemapoolne.
"Nii Eesti tööandjate keskliidus kui ka Eesti ametiühingute keskliidus tunneme endil ka suurt sotsiaalset vastutust, kohustust kitsalt oma huvide kõrval mõelda ka ühiskonna huvidele," seisis keskliitude avalduses.
"Inimeste palgad jäävad alati erinema, kuid me mõistame, et kui palgaredeli alumises, kõige haavatavamas otsas lokkab vaesus ja igapäevane olelusvõitlus, pole see üksnes alampalgasaajate probleem, vaid sellest kannatab kogu Eesti ühiskonna elukvaliteet. Me oleme realistid: ei Eesti töötajad ega tööandjad suple kaugeltki kullas. Kuid me soovime neis piires, mida meie ühiskonna elujärg täna võimaldab, anda töötajale signaali, et teda hinnatakse."
Liidud hoiatasid soovmõtlemise eest. "Hinnates töötajat peame samas tagama, et soovides parimat ei tekitaks me hoopis suuremat kahju. Paljudele ettevõtjatele tähendab alampalga tõus märgatavat kulude kasvu, seetõttu peab alampalga tõus jääma piiridesse, mis ei sunniks ettevõtjaid oma äri sootuks sulgema. Olukorrast, kus lambad läinud, hundid näljas, saavad nii töötajad kui tööandjad ainult kaotada."
Keskliitude teatel on tööandjate jaoks lisaks otsestele kuludele väga oluline ka majanduskeskkonna selgus ja prognoositavus ning sel põhjusel sõlmiti lepe seekord kaheks aastaks.
"Me ei soovi saata signaali kogu tööturule üleüldise palgasurve osas, vaid vastupidi - aidata järele mahajääjaid ning rõhutada, et keskmise palga kasv on mõistlik ja põhjendatud vaid seni, kuni ta ei ületa tootlikkuse kasvu," teatasid keskliidud.
"Me loodame, et alampalga tõus paneb töötajaid ja tööandjaid koos nuputama, kuidas tööaega arukamalt kulutada, kuidas teha tööd paremini ja nupukamalt."
