Eesti energeetika süvaanalüüs: murekohaks liigkõrge C02 emissioon ja sõltuvus Vene gaasist

Rahvusvahelise Energiaagentuuri koostatud Eesti energeetika süvaanalüüs tõi kahe Eesti peamise kitsaskohana välja põlevkivienergeetikaga seotud liigkõrge süsihappegaasi emissiooni ja sõltuvuse ühes gaasitarnijast, kelleks on teadaolevalt Venemaa.

Reedel toimus Eestis Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) koostatud Eesti energiasektori ja -poliitika süvaanalüüsi esitlus, mille ettekandjaks oli agentuuri esindaja Maria van der Hoeven. Avalõigus nimetatud etteheited olid laias plaanis ka Hoeveni ettekandes toodud kitsaskohad, samas kui tugevustena toodi välja nii energiasõltumatust, põlevkivitehnoloogia kõrget taset, kasvavat mitmekesisust ja kiiret taastuvenergeetika arengut.

Eesti alustas läbirääkimisi IEA-ga (International Energy Agency) liitumiseks 2011. aasta sügisel ja loodab liituda selle aasta lõpus. IEA on OECD asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas.

IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftakütuste varustuse kriisiolukordades ning lisaks saab Eesti agentuuriga liitudes kiire juurdepääsu maailmatasemel parimale energiavaldkonna statistilisele informatsioonile ja analüüsile.

IEA tegevus on laienenud väljapoole kütuse valdkonda ning pakub parimat analüütilist teadmist, ligipääsu statistikakogumikele ning rahvusvahelist võrdlusandmebaasi lisaks vedelkütusele ka muudes energeetika valdkondades, eelkõige gaasisektoris, aga järjest enam ka kliimapoliitikas, taastuvenergeetikas, energiatehnoloogiate vallas ning elektrimajanduses.