„Meil oli kuus kvartalit järjest majanduslangust, mis on pikim euroala ajaloos, aga teises kvartalis muutus see lõpuks kasvuks," sõnas Hansson. Tema sõnul on kõigi riikide valituses astunud selle nimel samme, millele on lisandunud üleeuroopaliste institutsioonide tegevus. Kõikides probleemsetes riikides eelarve tasakaalustamatus väheneb ning samad trendid on märgatavad ka kaubavahetuses. „See ei tähenda, et suudame taastada vana normaalsuse," lisas Hansson siiski.

Eestist rääkides ütles Hansson, et väike majanduskasv varjutab pilti tugevast tootmistegevusest. „Tegelikult on üks haru, millel läheb äärmisel halvasti Eestis - see on veondus ja laondus, kus langus on umbes 15 protsenti," selgitas Hansson. „Kui see jätta kõrvale ja vaadata ülejäänud majandust on olukord hoopis teistsugune. Teised majandusharud kasvavad umbes 3 protsenti aastas," lisas ta ja prognoosis käesolevaks aastaks kahe protsendist kasvu. Hanssoni sõnul on Eestil potentsiaal kasvada euroalast püsivalt 2,5-3 protsendipunkti kiiremini. Eesti kasv on keskmisest kiirem ja jääb alla vaid arenevatele turgudele.

Majanduse sisevaadet lahates ütles Hansson, et täna on Eesti taas olukorras, kus hakatakse kurtma tööjõupuuduse üle ja keegi ei kurda laenu kättesaadavuse üle, mis on sarnane pigem kriisieelse olukorraga. Hanssoni sõnul on Eestis palgakasv tihedalt seotud inflatsiooniga. Ainus oluline deflatsiooniga haru on side, kus hinnad langesid mullu ligi 9%. Kui see välja jätta on inflatsioon Eestis koguni 4,2 protsenti. Samas tõi ta välja Soome tugevat mõju Eestile ja sealsed probleemid. Hanssoni sõnul on Soomes kaardistatud kolm suurt kitsaskohta: esiteks nõrk globaalne keskkond, teiseks struktuursed probleemid, eelkõige elektroonika- ja paberitööstus ning kolmandaks tööjõukulude kasv.