Utah' keskkonnakaitsjad kardavad Eesti Energia põlevkivikaevandamisest katastroofi
USA Utah' osariigi uudistekanali KSL portaal teatab, et Utah's põlevkivi kaevandamist kavandav Eesti Energia tütarfirma Enefit lubab küll tuhandeid töökohti, kuid toob kaasa ka palju vaidlusi. Keskkonnaaktivistid on lubanud takistada Enefiti Utah'sse tulemist maksku, mis maksab.
Paljud eestlased tunnistavad KSL-i teatel, et nende põlevkivitööstusel on olnud problemaatiline minevik, kuid kinnitavad, et väikeriik on teinud märkimisväärseid edusamme põlevkivi kaevandamise ja töötlemise viisis. Paljude eestlaste sõnul oli see mõni aastakümme tagasi keskkonnakatastroof, teatab KSL.
„Kindlasti, Kirde-Eestis on meil suurem hingamisteede haigustesse haigestumise tase,“ ütles Stockholmi keskkonnainstituudi esindaja Valdur Lahtvee KSL-ile.
Eestis on endiselt suured jäätmemäed ja kümned ruutkilomeetrid maad on avakaevandamisega lahti kistud, kirjutab KSL. Seda peetakse Eesti korduvate okupatsioonide tagajärjeks. Kui Nõukogude Liit valitses Eestit nagu kolooniat, ehitati suured põlevkivitehased, mis ei olnud keskkonna vastu leebed.
„Ja loomulikult on teine asi tüüpiline nõukogude suhtumine, et meie oleme looduse kuningad, nii et me võtame, mida tahame. Mitte nii, et seda, mida loodus meile annab,“ ütles Enefiti keskkonnaalase arenduse juht Tõnis Merest.
KSL-i teatel on avakaevandamine mänginud märkimisväärset rolli ka Eesti poliitilises minevikus. Dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“ andmetel oli meeleavaldamine avakaevandamise vastu üks esimesi tähtsamaid proteste Nõukogude ülemvõimu vastu 1980. aastatel. Enefiti esindajate sõnul on Eesti kaevandamismeetodid tänapäeval hoopis teistsugused, kirjutab KSL.
„Ma leian, et on toimunud märkimisväärsel hulgal paranemist õhu kvaliteedi, veekasutuse, üldise efektiivsuse ja tööstusharu keskkonnaalaste näitajate osas,“ ütles firma Enefit American Oil tegevjuht Rikki Hrenko.
Vaatamata Enefiti esindajate väidetele paranenud töömeetodite kohta, kardavad Utah' keskkonnakaitsjad katastroofi, kui Eesti riiklik firma oma tehnoloogia sealsesse Uintah' maakonda toob, teatab KSL.
„Need muutuvad tühermaadeks,“ ütles liikumise Peaceful Uprising/Utah Tar Sands Resistance esindaja Raphael Cordray tulevastele põlevkivikaevandustele viidates. „Neid ei ole võimalik taastada.“
Keskkonnakaitsjad kinnitavad, et põlevkivitööstus hakkab mõjutama ka Utah' peamist linnastut Wasatch Fronti, sest seal laienevad toorõli töötlemistehased.
Vaatamata väidetele, et Eesti kaevandused on tänapäeval puhtad, on Utah' keskkonnakaitsjad nende lubaduste suhtes sügavalt skeptilised. Nad kardavad ka, et kaevandamine kasutab ära liiga palju vett USA kuivuselt teises osariigis.
„Vesi on liiga väärtuslik,“ ütles Cordray. „Meil on alternatiive. Me ei pea seda tegema.“
Enefit väidab aga, et uued meetodid, mida just Eestis kasutusele võetakse, vähendavad veekasutuse muresid tunduvalt.
Eestit külastanud Utah' võimuesindajatel avaldas moodsaim põlevkivitehnoloogia muljet, teatab KSL.
„Kõige rohkem vett kasutatakse tolmu kontrollimiseks, mida piirkonnas vaja läheb,“ ütles Utah' osariigi senati liige Kevin Van Tassell.
Teine probleem põlevkivikaevandamise juures on jäätmed ja lahti kaevatud maastikud. „Nad jätavad endast maha hävingu,“ ütles Cordray.
Enefiti sõnul on ettevõte õppinud jäätmeid vähendama ja ümber töötlema. Enamik jäätmeid kavatsetakse matta samasse kohta, kust põlevkivi on välja kaevatud, ning istutada sinna taimestik, nagu tehakse praegu Eestis, vahendab KSL.
„Me oleme muutnud oma tööstuse siin palju, palju ohutumaks võrreldes ajaga aastakümned tagasi,“ ütles Lahtvee. Küsimusele, kas Enefiti projekt hävitaks Utah' keskkonna, vastas Lahtvee: „See sõltub väga palju sellest, kas antud operatsiooni jaoks on olemas sobivad tingimused.“
Cordrayd see ei veena. „Meie osariik on juba minevikus teinud halba tööd meie keskkonna reguleerimisel ja kaitsmisel. Ja seetõttu sihitaksegi nende projektidega Utah't.“
Enefit loodab, et saab Utah's tegutsemiseks täieliku heakskiidu ja loa 2-3 aasta jooksul ning töö võiks käia 2020. aasta paiku. Firma ei ütle, kui palju ta Utah'sse investeerib, kuid Hrenko sõnul käib jutt miljarditest dollaritest, vahendab KSL.
