ÄRILEHE KOMMENTAAR: Eesti pisipangast sai Venemaa suurpankurite tülitanner
Tänase Krediidipanga aktsionäride erakorralise koosoleku värvikate emotsioonide ja kommentaaride valguses avadame uuesti artikli, mis ilmus Ärilehes esmakordselt 27.septembril 2013. Toona äsja möödunud nädala üks vähemarutatud lugu rääkis Eesti väikesest, kuid samas vanemast pangast, millest on saanud tüli ja skandaalide tallermaa. Jutt käib esimese taasiseseisvunud Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni juba 1992. aastal asutatud ja mullu 2,2 miljonit eurot kasumit teeninud Krediidipangast, mille nõukogu esimehe Andrus Kluge lahkumist nõuab kohalik panganduse järelvalvaja Finantsinspektsioon.
Krediidipangaga on Eesti järelvalveasutused olnud hädas juba mitu aastat, mil panka on saatnud kahtlased omanikud ja veel hämaramad tehingud. Vastuolu sai laiemat kõlapinda 2011.aastal, mil selgus, et Moskva Panga juhi kohalt taandatud Andrei Borodin oli müünud suure osa Vene panga kontrolli all olnud Krediidipangast teadmata investoritele. Venemaal põlu alla sattunud Borodin aga kinnitas, et tegu oli kooskõlastatud ja heaks kiidetud tehingutega. Just nende tehingute käigus sai panga väikeaktsionäriks toona panka juhtinud ja praegu nõukogusse taandunud Andrus Kluge.
Toimunut võib tõlgendada ka nii, et sisuliselt võeti Borodinilt pank käest, kui selle suurosaluse omandas 2011.aastal tehinguterägastiku kaudu riigile kuuluv VTB pank. Uue omanikuga Moskva Panga muret osaluse kaotamise pärast Krediidipangas näitab ilmekalt kaks tõika. Esiteks pöördus Moskva Panga verivärske juhtkond riigiasutuste poole paludes kadunud osaluse taastamiseks abi nii Eesti finantsinspektsioonist kui ka Venemaa järelevalvekomiteest ja siseministeeriumist. Kuid teiseks selgus endise Kapo töötaja Indrek Põdra toimikust, et venelased kasutasid tehingu tagasipööramiseks ka hämaramaid teid.
Lahenduse otsingud
Äripäev kirjutas, et neljaks aastaks vangi mõistetud kaitsepolitseinik Indrek Põder nõudis Vene sidemetega ärimehelt Oleg Smolilt kümneid tuhandeid eurosid tulutu abi eest Eesti Krediidipanga aktsiate kaaperdamise katses. Smoli sai Põdrale ja tema käsilastele maksmiseks raha Moskva Pangalt, kes sõlmis lepingu Smoli ettevõttega OÜ GreenStone Consulting. Moskva Pank maksis Smolile väidetavalt 300 000 eurot. Smoli ülesanne oli vahendada Moskva Panga käest eelmise juhi süül ära libisenud 27% Krediidipanga osaluse tagasisaamist.
Kahe vene osapoole tüli oli leidmas lahendust 2011. aasta lõpus, kui nii Moskva Pangale jäänud osa kui ka Borodini Küprosele müüdud osakud pidid ostma Šveitsi investorid ettevõttest RLS Finance SA. Äripäev kirjutas siis, et firma tuumikaktsionäri Riccardo Tattoni on Šveitsi ajalehtede Suisse & Régions ja Economie & Finance väitel olnud kahtlusalune kahes suures kelmuses. Tehingu takistuseks saigi ka toona Finantsinspektsioon, kes mullu sügisel avalikustatud otsusega ei lubanud selgusetu tausta ja rahastusega investoreid Krediidipangas suurosalust omandada.
Võitlus jätkub
Tänavu septembri alguses tegi Finantsinspektsioon Krediidipanga aktsionäridele ettepaneku kutsuda Andrus Kluge tagasi panga nõukogu esimehe kohalt, kuna tema laitmatu maine on tugevalt kahjustatud. Inspektsiooni hinnangul on Kluge teinud rida tehinguid, millest jätnud nõuetekohaselt teavitamata ning avalikustamata rahastamisallikad ja skeemid. Kluge nimetab aga vastavat nõudmist hoopis isiklikuks kättemaksuks, sest kõik tehingud on olnud Finantsinspektsioonile teada ning inspektsioon seisab Moskva Panga huvide eest. Kluge pöördus Finantsinspektsiooni otsuse tühistamiseks kohtusse.
Kaks aasta tagasi Venemaalt põgenenud, Suurbritannia kalleima maja ostnud ning samas asüüli saanud endist Moskva Panga juhti Andrei Borodini süüdistatakse kodumaal pettuses, mis seotud 319 miljoni eurose laenuga. Sarnaselt Klugele nimetab ka Borodin enda süüdistusi poliitiliselt motiveerituks.
Kohus selgitab kellel on õigus. Aga suures pildis paistab, et nii Krediidipangast, Andrus Klugest kui ka Finantsinspektsioonist on saanud etturid venelaste suures võimuvõitluses - halastamatus troonide mängus.
