Kui nüüd sellest "kliendi" kõnest edasi mõelda ja panna ennast Terminatori rolli, kujutada ette, et kõnekeskusi enam ei eksisteeri ning meie inimlikust telefonikõnest üritab midagi aru saada ning kõnkeelseid fraase vastu tulistada üks lihtne robot?

Eelmisel nädalal ilmunud Oxfordi Ülikooli analüüs tööhõive olukorrast tulevikus ning kuidas arvutiseerumine seda mõjutab, loob päris huvitava pildi sellest, keda ja mis mahus tuleviku tööturul vaja on. Üle 700 ameti läbianalüüsimisel selle põhjal, kui tõenäoline on inimese asendumine tehnoloogiaga, kaotab selle uuringu põhjal 47% Ameerika Ühendriikide töökohtadest järgmise 10-20 aasta jooksul. 140 miljonit teadmistepõhist spetsialisti tööd tegevat inimest üle maailma võiks olla lihtsasti asendatav suureneva arvutusjõudlusega.

Muruniiduki- või koristusrobotid on juba tänapäev. Ise sõitvate autode kohta lisatakse tabavalt iseloomustusi, et valemid on turvalisemad ja efektiivsemad kui inimesed. Uuringu käigus koostatud edetabeli kohaselt on lihtsasti automatiseeritavate ja inimkäsi mittenõudvate ametite hulgas kõik andmetöötlusega tegelevad (andmesisestajast kliendihaldurini, tellerist analüütiku ja raamatupidajani), liinitöölisest kinnisvaramakleri, modelli ja spordikohtunikuni. Loetelu on pikk.

Robotite haardest aga pääsevad vähemalt esialgu kõik emotsionaalset intelligentsust, läbirääkimist ning arstiharidust eeldavad ametikohad. Arstid, sotsiaaltöötajad, õpetajad on need, kus inimfaktorit ei saa automaatikaga asendada. Samuti eeldatakse, et piisavat loomingulisust nõuavad ka reaal- ja loodusteaduste insenerid ning teadlased, et inimaju asendumine protsessoriga veel kõne alla ei tule.
Osad ametid on ohus, paljude puhul avaneb võimalus innovatsiooniga maailmas esiritta saada. Kõikide järgmiste arendus- ja investeerimisplaanide - ükskõik kas riigi või eraraha kontekstis - tasub seda silmas pidada. Ja enda asukohta robotite toitumisahelas saab lähemalt tuvastada siin.