Kõik leibkonnad järjestati ostujõu pariteete arvestades ekvivalentnetosissetuleku järgi ja seejärel mõõdeti, kui suur osa mingi riigi leibkondadest millisesse kvintiili satub, selgitab statistikaamet.

Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna käsutuses olev netosissetulek jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga, mis võtab arvesse leibkonna suurust ja koosseisu.

Viiendasse ehk rikaste kvintiili kuulus pisut üle poole Luksemburgi leibkondadest. Üllatajaks oli Küpros - selle riigi leibkondadest mahtus rikaste kvintiili kolmandik.

Eesti leibkondadest oli Euroopa Liidu rikaste viiendikus vaid 3 protsenti ehk sama palju kui Luksemburgi leibkondadest jäi esimesse ehk vaesemasse kvintiili.

60 protsenti Eesti leibkondadest paigutus kõige vaesemasse esimesse kvintiili. Veidi jõukamas teises kvintiilis oli viiendik ja kolmandas veidi üle kümne protsendi Eesti leibkondadest.

Rohkem kui Eestis oli esimeses kvintiilis leibkondi vaid Bulgaarias (81 protsenti) ja Rumeenias (68 protsenti).

Läti ja Leedu leibkondi kuulus EL-i vaesemasse kvintiili paar protsendipunkti vähem kui Eestis.