Eesti Energia vigaselt projekteeritud õlitehas vindub veel aastaid
Eesti Energia Auvere õlitehas, mis pidi turgutama nii riigifirma käivet kui ka kasumit ja seeläbi dividendidena riigieelarvet, pole seni käivitunud. Kui kavatsuste järgi pidi 215 miljonit eurot maksnud õlitehas tööle hakkama 2012. aasta augustis, siis tegelikult saadi esimene õli alles mullu detsembris ja tegelikult ei tööta tehas siiani täisvõimsusel, vaid jätkuvalt katserežiimil.
Tegelikult loodab Eesti Energia õlitehase alles järgneva kolme aasta jooksul täisvõimsusel tööle saada. Tänavu juunis esines Tallinnas toimunud rahvusvahelisel põlevkivikonverentsil õlitehase projekti direktor Priit Ploompuu öeldes, et tehase täisvõimsusel käivitamiseks peaks kuluma veel umbes aasta. Seega tähedab mõne päeva eest väljaöeldud kolme aasta perspektiiv projekti töösse rakendamise veelgi kaugemasse tulevikku nihutamist.
Eelmise aasta augustist kuni selle aasta sama perioodini kulus Eesti Energial projekteerimispraagi tõttu umbes 60 miljonit eurot ehk ligikaudu 4-5 miljonit eurot kuus. See summa sisaldab nii teenimata tulu, kui vinduva projekti otseseid kulutusi.
Enefiti õlitehas erineb Viru Keemia Grupi Petroteri tehasest selle poolest, et põlevkivi utteseadmes tekkiv poolkoks kasutatakse elektri tootmiseks utteseadme kõrval asuvas katlas. Just utteseadme ja elektrijaama koostöö on praegune probleem, vahendab Aktuaalne Kaamera.
"Esimesed prognoosid olid meie jaoks liiga optimistlikud. Kuna panime kokku energeetilised ja keemilised seadmed, siis on see meie jaoks päris suur väljakutse, et kogu Enefit 280 tehnoloogiaga hakkama saada," nentis Eesti Energia õlitehase juhatuse esimees Igor Kond teleuudistele.
Praegu seab Eesti Energia eesmärgiks, et pärast iga käivitamist - üks käivitamine maksab suurusjärgus 60 000-70 000 eurot - töötaks tehas kolm ööpäeva vähemalt 70-protsendise võimsusega.
Elektritootjast õlikuumutajaks
Samal ajal on õliäri Eesti Energia plaanides üha olulisemal kohal.
2014. aastal peaks elektri ja õli tootmise vahekord olema veel pooleks, kuid 2017. aastaks juba õlitootmise poole kreenis.
Eesti Energia endine õlivaldkonna juht Harri Mikk ütles 2012. aasta septembris ettevõtte nõukogu koosolekul: "Täna on Eesti Energia suur elektriettevõte, kellel on energiaäri. 2016–2017 oleme juba suur energiaettevõte, millel on oluline elektritootmine."
Eesti Energia juhatuse liikme, finantsjuht Margus Kaasiku hinnangul pidi vedelkütuste müük 2012. aastal suurenema 52,2%. Käibe kasv olnuks tootevaldkondade lõikes suurim.
Samal nõukogu koosolekul selgitas Mikk, et uuest Enefit280 tehasest peaks 2012. aastal saama 58 000 tonni ja vanast Enefit140 tehasest 220 000 tonni õli. Eesti Energia õlitoodang pidi juba 2012. aastal suurenema 30 000 tonni võrra. Mikk toonitas ühtlasi, et Enefit280 tehase kuumkäivitust alustatakse 1. mail 2012.
Enefit280 kuumkäivitus algas tegelikult alles 26. juulil. Esimene põlevkivi läks keevkihtkatlasse 15. oktoobril ja neli päeva hiljem toimus kottfiltri avarii. 19. oktoobril sai kottfiltri sisustus süsteemi käivituse käigus olulisi tulekahjustusi.
Põleng oli lokaalne, põlesid kottfiltri elemendid korpuse sees. Süttimise põhjustas see, et läbi tuhajahuti sattus kottfiltrisse suures koguses kuuma keevkihtkatla tuhka. Kuuma tuha äkilise purske põhjustas ummistuse vabanemine keevkihtkatla ja tuhajahuti vahelises torus.
Põlengu tõttu kulus 250 000 eurot
Tuhatoru ummistuse omakorda põhjustasid mittepõlenud põlevkivist ja tuhast moodustunud paakunud tükid. Kott-filtri neljast sektsioonist sai olulisi kahjustusi kolm, kuid filterelemendid ja tugisõrestikud tuli siiski kõik välja vahetada. Väljavahetamisele kuulunud tükke oli kokku 960. Vajalike materjalide hind küündis 250 000 euroni.
Kuigi 30. novembriks oli tehas uuesti käivituskorras, ütles EE juhatuse esimees Sandor Liive mullu novembri lõpus uudisteagentuurile Bloomberg, et tehase käivitamine lükkub tõrgete tõttu uude ehk tänavusse aastasse.
Seetõttu jäi Eesti Energial mullu tootmata 50 000 tonni õli, mis rahaliselt tähendas ligikaudu 25 miljonit teenimata jäänud eurot.
