Ansipi selgitusel erines Shell Oili kava totaalselt sellest, mis on Eesti Energial. Algatuseks rääkis Ansip, et USAs on Eestist märksa rikkalikum põlevkivi varu. Kui Eesti loetakse 2,5-3 meetrit põlevkivi paksust väga heaks, siis USAs on Ansipi sõnul 600 meetrine põlevkiviladestus tavaline ja maardlad on väga suured.

Keemiaharidusega Ansipi selgitusel töötas Shell Oil välja tehnoloogia, kus põlevkivi mitte ei kaevandata, vaid selle kihtidesse uuristatakse sisse augud, pannakse sisse küttekehad ja kuumutatakse maa sees. Alla asetatakse dreenid, kuhu jookseb õli. Selle vastu aga protestis keskkonnakaitse, sest nii võib reostada põhjavee. Siis sooviti luua jahutussüsteemi. „Kujutan ette, et võrreldes Enefiti tehnoloogiaga, mida Eesti Energia kasutab, võib maa sees kuumutamise tehnoloogia üksjagu kallis olla," ütles Ansip.

Tema hinnangul ei peaks Shelli lõpetamine olema sõnum sellest, et põlevkivi töötlemine on perspektiivitu. „Vastupidi - põlevkivi on perspektiivikas ressurss. Eestil on selle tööstusliku kaevandamise ja töötlemise 100 aastane kogemus," sõnas Ansip, kelle hinnangul läheb põlevkivi õige pea tarvis ka teistel riikidel ning Eesti põlevkiviasjatundjate teadmised leiavad laialdast rakendust.