Vastab tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro:

Töölepingu seadus § 91 lg 3 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Antud juhule ei näe seadusandja seadusega ette kinnist loetelu. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks võib olla mis tahes muu oluline põhjus, mis ei võimalda töötajal teha kokkulepitud tööd. Samas aga välismaale kolimist ehk elukohavahetust ei plaani inimene päeva pealt, seega ei tule see töötajale ootamatult. Kuna välismaale kolimine on tavaliselt seotud ikkagi sinna tööle minekuga, mis ei ole ootamatu, siis tööandja ei pea seda aktsepteerima, kui erakorralist asjaolu. Antud juhul võibki tööandjal tekkida küsimus, miks ei ole võimalik töötajal jätkata töötamist mõistliku aja jooksul.

Töötajal on kohustus töölepingu üleütlemisest ette teatada 30 päeva ja selline tähtaeg on seadusega kehtestatud selleks, et tööandja saaks tööd tõrgeteta korraldada. Seega võib töötaja lühema etteteatamisega töölt lahkuda üksnes erandkorras ja sellise mõjuva põhjuse olemasolul mis on nii oluline, et töötajalt ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja jooksul. Loomulikult võivad osapooled ka kokku leppida lühemas etteteatamistähtajas, kuid see peab olema mõlemale osapoolele selge ning soovitav oleks ka seda kirjalikult väljendada.

Kui töötaja ilma mõjuva põhjuseta ja tööandja nõusolekuta lahkub ikkagi töölt, on tööandjal õigus nõuda TLS § 100 lg 5 kohaselt töötajalt hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.