EL võib toetada Eesti ja Läti koostootmisjaamade võrkude sidumist
Eestiga seotud projektidest on lihtsustatud loamenetluse ja rahastamistoetuse võimalike kandidaatide hulgas Kilingi-Nõmme ja Riia 2. koostootmisjaama võrkude sidumine, Harku ja Sindi vaheline riigisisene elektriliin, Eesti-Läti-Leedu võrkude üheaegne sidumine mandri-Euroopa võrkudega, pumpelektrijaam Muugal, Eesti ja Soome maagaasiühendus Balticconnector, veeldatud maagaasi terminalid Paldiskis ja Tallinnas ning Eesti ja Läti vahelise maagaasiühenduse parandamine.
"Peame tagama, et meie piiratud rahalisi vahendeid kasutataks targalt ja et Euroopa Liidu (EL) raha kulutataks projektidele, mis võivad tuua Euroopa tarbijatele suurimat kasu. Loodame ka, et see loetelu energiataristuprojektidest ja sellega kaasnevad eelised meelitavad ligi rohkem investoreid," ütles EL-i energiavolinik Günther Oettinger pressiteates.
Projektidel on teiste ees mitu eelist. Liikmesriigid on kohustatud loamenetluse läbi viima kolme ja poole aasta jooksul, kusjuures kogu menetluse eest vastutab üks konkreetne asutus. Tänu lihtsamale keskkonnamõju hindamise menetlusele on projektiedendajate ja ametiasutuste halduskulud tavalisest väiksemad.
Projektid on suurema tähelepanu all ja investoritele köitvamad tänu täiustatud reguleerivale raamistikule, mille kohaselt kannavad kulud riigid, kes valminud projektist kõige rohkem kasu saavad. Võimalus saada finantstoetust Euroopa ühendamise rahastust on väga oluline vajalike avaliku ja erasektori rahaliste vahendite võimendamiseks ning rahastamine võib alata juba 2014. aastal.
Et projekt loetellu lisataks, peab see tooma märkimisväärset kasu vähemalt kahes liikmesriigis, aitama lõimida turgu ja suurendada konkurentsi, parandama varustuskindlust ja vähendama CO2-heidet.
Ühishuviprojektide loetelu uuendatakse iga kahe aasta tagant, et lisada uusi vajalikke projekte ja kustutada lõpetatud projektid.
