Ühistul on õigus nõuda lärmava ja laamendava naabri korteri sundvõõrandamist
"Kui majas on lärmavad ja laamendavad naabrid, saab sellest kohe kõigi probleem. Kannatab maja sisekliima, inimestevahelised suhted," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Mida aga paljud lärmajad ei tea, on asjaolu, et korteriomandi seaduses on ka sundvõõrandamise säte, mille eesmärk on vabaneda rahurikkujatest, kes ei austa ühiselu reegleid.
"Selle sammu saab ühistu astuda, aga seda ei saa teha ühe juhtumi baasil - pole päris nii, et noored peavad kord sünnipäeva ja muusika on veidi valjem, siis kohe korter sundvõõrandatakse," selgitas Mardi.
Sundvõõrandamise menetlus on kõige mustem stsenaarium, mille tulemusena jääb inimene kodust ilma. Mardi rõhutas, et rahurikkuja peab aga sellest aru saama, et ka taoline stsenaarium on siiski olemas. "Inimene peab mõistma, et elatakse ühise katuse all ja elamus on kehtestatud ühised reeglid, mida enamus aktsepteerib."
Mardi sõnul saab sundvõõrandamise otsust teha ka kohtuväliselt. "Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu ja teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks. Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole," selgitas Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
