Ärileht piilub omavalitsuste rahakotti: kellel miljonid, kellel miinused
Omavalitsuste rahaasjadest ülevaadet andev Riigipilve rakendus annab viimased andmed 2013. aasta juuni seisuga. Kindlasti on vahepeal toimunud erinevatel kontodel muudatusi, kuid eeldame, et suurusjärgud ei ole drastiliselt muutunud ning järgnev tabel kajastab hästi ka praegust seisu.
Juunis oli 226 omavalitsusel erinevatel arvetel kokku 141,8 miljonit eurot.
Riigipilv võimaldab muuhulgas näha, kus omavalitsused oma raha hoiavad. Tallinn erineb teistest sellega, et suur osa tema rahast on reservis ja keskkassa kontol, teist osa hoiavad nad tähtajalisel deposiidil. Läheme aga veel sügavamale, 32,8 miljonist üle poole on hoiusel Nordea pangas. Lisaks on Tallinnal kontod ka Danske Bankis, Swedbankis ja SEBs. Viimase arvel oli juunikuus 133 000 eurot.
Narva linn hoiab kogu oma raha arvelduskontol ning nende lemmikpank on SEB, kus on üle 80% nende rahast.
Põlevkiviomavalitsus Illuka on tabelis mõnevõrra üllatuslikult kolmandal kohal, jäädes Narvast vaid pisut maha ning edestades endast väga palju suuremaid omavalitsusi. Tähtajalises deposiidis oli neil 670 000 eurot, arvelduskontol 5,4 miljonit. Illuka usaldab kõige enam Swedbanki, aga SEBiski on suur noos, üle kahe miljoni.
Kaks omavalitsust olid juunikuus nukras seisus, likviidsed varad olid neil miinusmärgiga. Kui Puurmani puhul oli Swedbanki arvel 29 000 eurot, siis SEB konto näitas 36 000-st miinust. Häädemeestel oli aga Swedbankis tekkinud 99 000-eurone miinus.
Kusjuures kui vaadata, millisetes pankades oli juunikuus omavalitsuste raha, siis populaarseim oli SEB 56,9 miljoniga, järgnevad Swedbank 44,3 ning Nordea 23,2 miljoniga. Danske Bankis on vaid 4,9 miljoni eest hoiuseid.
Nüüd aga vaadaku igaüks ise oma koduomavalitsuse rahakotti: include '/www/htdocs/eestielu/includes/projects/misc/65858/65858_2.inc'; ?>
