MTA: 1000-euroste arvete tehinguinfo süsteem saab valmis novembris
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helmi sõnul arutati käibemaksukontrolli uut lahendust ettevõtjate osalusel maksupettuste komisjonis septembri alguses, nüüd jätkatakse tehniliste võimaluste täpsustamisega, kuhu kaasatakse turuosalisi ka edaspidi.
Helm kinnitas, et üle 1000-euroste ostu-müügitehingute registreerimise osas käib praegu aktiivne töö raamatupidamisprogrammide tootjatega ning e-arvete keskuste teenusepakkujatega, et uuele süsteemile üleminek ei tooks kaasa täiendavat käsitööd.
„Lahenduse kaardistamisega praegu tegelemegi ja halduskoormus on üks olulistest aspektidest, mida silmas peame. Eesmärgiks on selline lahendus, mis annab tõuke e-arvete laiemale kasutusele ja hoiab paberarvete kaotamisega kulusid kokku nii ettevõtja kui riigi jaoks,“ rääkis Helm. „Ka andmeturvalisusele pöörame seejuures erilist tähelepanu ning kaasame selleks parimat ekspertiisi.“
Helm lisas, et novembris on koostöös raamatupidamistarkvara arendajatega ettevõtjatele arutamiseks pakkuda esimene võimalik versioon uuest lahendusest.
„Kavatseme novembris kõikide osapooltega olemasoleva versiooni läbi arutada ja vajadusel saab lahendust muuta ja täiendada. Praeguseks oleme saanud juba head sisendit mitmetelt turuosalistelt, nagu näiteks Raamatupidajate Kogult, ja tegeleme tõstatatud küsimustele lahenduste otsimisega. Küsimusi saab esitada ja ettepanekuid teha ka meie veebis olevas käibemaksuteemalises foorumis,“ ütles Helm.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik selgitas, et ostu- ja müügitehingute registreerimine puudutab vaid äriühingute vahelisi Eesti-siseseid tehinguid.
„Seal ei hakka kajastuma tehingu sisu, aga üldjoontes vaid summa, kuupäev, arve number, käibemaks ja tehingupartneri registrikood. Konkreetne vorm on alles väljatöötamisel ja meie eesmärgiks on küsida nii palju andmeid kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Nende andmete automaatne võrdlemine aitab võidelda praegu väga levinud olukorraga, kus käive on jäetud deklareerimata või maksupetturid on näidanud fiktiivseid tehinguid, millest teine osapool teadlikki pole,“ selgitas Lemendik.
Mis puudutab käibemaksu tagastamise kontrolliperioodi muudatusi, siis selles osas on praeguseks olemas alles makspettuste komisjoni põhimõtteline nõusolek ning eelnõu väljatöötamisega pole algust tehtud, seega ei saa veel rääkida ka kaasamisest.
Eelmisel aastal oli ettevõtete poolt tekitatud käibemaksukahju esialgsete tulemuste põhjal 222 miljonit eurot. 72 000 käibemaksukohustuslasest 9700 käibemaksu sisuliselt ei maksa, kusjuures tegemist ei ole eksportööridega. Sellise hulga ettevõtete kontrolliks kuluks maksu- ja tolliametil olemasolevate jõududega 11 aastat.
