Annus "Pealtnägijas": halduskohus kuulutas maadevahetuse seaduslikuks
Samal ajal, kui Tallinna ringkonnakohus mõistis tänavu suvel maadevahetajad süüdi mitmetes maadevahetuse episoodides, mis viidud kohtu meelest läbi altkäemaksu andes ja võttes, siis tegelikult eksisteerib juba mullu märtsist Tallinna halduskohtu otsus, mis ei jäta kahtlust: maadevahetused on seaduslikud ning need tuleb läbi viia
Tänaõhtuses "Pealtnägijas" rääkis sellest üks maadevahetuse kaasuse peategelasi, ärimees Toomas Annus. Selleks, et Annuse sõnumit mõista, peab esmalt selgitama kaasuse detaile.
Maadevahetus pandi suurema kärata käima juba 1990ndate lõpus ja väidetavasti heade kavatsustega – eraisikud või firmad, kellele kuulusid looduskaitse piirangutega maad, kuhu ehitada ei tohtinud, said neid tükke vahetada riigile kuuluvate kruntide vastu, kus piiranguid polnud.
Kiirelt sai sellest aga parseldamine, kus firmad ostsid piirangutega maid hulgi kokku, et riigiga soodsat vahetust teha. Sest näiteks valduse kusagil karulaanes, millel muidu kinnisvaraturul erilist väärtust polnud, võis riigiga vahetada magusa kesklinna tüki vastu, millel oli kõva ehituspotentsiaal.
Kurikuulsa nn maadevahteuse kriminaalasja keskmes on Merko tütarfirma osaühing Woody. Selle osaühingu valduses oli viis maatükki Pirita jõe kaitsealal. Sealhulgas näiteks enamus Pirita kloostri tagusest saarest.
Reiljani käskkiri kehtib siiani
12. septembril 2006 allkirjastas keskkonnaminister Villu Reiljan käskkirja nr 1040, millega nõustus vahetama erafirma krundid nelja riigile kuuluva maatüki vastu Tallinnas.
Neist suurim ja väärtuslikum oli riigimaa nr 39 – 9,8 hektarit elamumaad Haaberstis, Arigato spordikeskuse ja Harku järve vahel. Väärtuselt teine maatükk, nimega riigimaa nr 63 oli 2002 ruutmeetrit südalinnas otse kino Kosmose kõrval.
Lõpetuseks lisati paketti veel kaks kõrvuti asetsevat krunti Lasnamäe tööstuspiirkonnas Armatuuri tänaval. Kokku oli vahetuse maht toonastes hindades 107 miljonit krooni.
Seda tehingut ei viidud aga lõpule, sest sekkus kaitsepolitsei. Kaks ministrit, maa-ameti peadirektor, Merko boss ja veel kolm skeemi segatud ärimeest sattusid kohtupinki süüdistatuna, et ministritele ja tippametnikule anti altkäemaksu, et nad soosiksid vahetustes just neid ärimehi. Vastu said nad väidetavalt näiteks soodsaid korterivaldusi ja varjatud osalusi.
Intensiivselt meedias kajastatud protsess lõppes esimeses astmes, Harju maakohtus 2012. aasta suvel õigeks mõistva otsusega. Aga teises astmes, Tallinna Ringkonnakohtus toimus sel suvel totaalne kannapööre ja VIP-idest kohtualused mõisteti süüdi.
Tallinna halduskohus: maadevahetused on seaduslikud
Kohtuotsus, mis Tallinna ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse hoopis teise valgusse asetab, sündis Tallinna halduskohtus aga juba 15. märtsil 2012. Nimelt viis Merko tütarfirma 2009. aastal kohtusse hagi, et 107-miljoniline vahetustehing hoolimata kriminaalasjast lõpule viidaks.
2012. aasta kevadel otsustaski Tallinna halduskohtu kohtunik Kristina Maimann, et Reiljani käskkiri on kehtiv ja kohustas Maa-ametit vahetuse lõpule viima. Et keegi edasi ei kaevanud, siis otsus jõustus.
Sellest ei ilmunud ühtegi uudist. Annus räägib "Pealtnägijale", et selle kohtuotsuse sisu on see, et maadevahetus on seaduslik ja vahepealsel perioodil, millal siis maadevahetusi ei teostatud, on riik tahtlikult viivitanud.
Niigi vastuolulisse loosse tuli mullu sügisel aga veel üks pööre. Nimelt avastas osaühing Woody, et vahepealsete aastate jooksul on olud nii palju muutunud, et maad, mida riik neile pakkus, pole enam väärt 107 miljonit.
Kaks korda kindel: maadevahetus on lubatav tehing
Et tehingut muuta, mindi jälle kohtusse. Tänavu 14. juunil otsustaski Tallinna halduskohtu kohtunik Daimar Liiv, et diili saab siiski lõpule viia tingimustel, nagu 2006. aastal enne skandaali algust kokku lepiti.
Sisuliselt oli halduskohus selleks hetkeks kaks korda asja uurinud ja öelnud, et maadevahetus on seaduslik. Ometi, viis päeva hiljem, 19. juunil lõhkas Tallinna Ringkonnakohus uudispommi: eksministrid Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja maa-ameti endine direktor Kalev Kangur ning ärimehed on siiski süüdi maadevahetuse altkäemaksu skeemis.
Altkäemaks seadusliku liigutuse eest?
Väidetav puänt on selles, et Annus ja teised mõisteti kriminaalkohtus süüdi altkäemaksu eest. Definitsiooni järgi on altkäemaks ebaseadusliku tehingu tegemine meelehea eest.
Teisisõnu leidis kriminaalkohus, et maadevahetuse tehingud olid ebaseaduslikud ja neid suruti läbi altkäemaksuga. Vastuolu tekib aga Annuse sõnul selles, et halduskohus leidis samal ajal, et samad maadevahetused on mitte ainult seaduslikud, vaid tuleb ka lõpule viia.
