Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühing: majandusministeerium hämab

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühing märgib oma pressiteates,et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetas veel aasta alguses väiksematele koostootmisjaamadele omatarbe elektri eest taastuvenergia tasu maksmist.

Ühing märgib, et eile Postimehes Elektrituru seaduse muudatuste menetlemisega seotud artiklis jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadest mulje, et nad on järjepidevalt olnud vastu sellele, et ettevõtjad saaksid omatarbeks kulutatud elektri eest toetust. Vastavat väidet pidas ministeeriumi pressiesindaja veelkord vajalikuks rõhutada oma hilisemas pressiteates.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu juhatuse esimees Andres Veske leiab, et ministeerium ei peaks avalikkuses hämama.

„Käesoleva aasta alguses ministeerium toetas väiksematele koostootmisjaamadele omatarbe elektri eest taastuvenergia tasu maksmist. Ministeeriumi vastav seisukoht on kõigile soovijatele vabalt kättesaadav Riigikogu kodulehel,“ selgitas ta.

Veske lisas, et on fakt, et 2012. aasta juulis sõlmisid MKM ja Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) Vastastikkuse mõistmise memorandumi, mille kohaselt pooled lubasid antud küsimuses kokkuleppele jõuda.

Veske selgitas, et tõsiasi on, et kuni 08.07.2012 kehtis Elektrituruseaduse säte, mille kohaselt oli omatarbe elektri eest võimalik läbi otseliini toetust saada. Sellele tuginevalt ehitasid mitmed tootjad välja ka oma elektrivõrgu ja tegid projekti tasuvusarvutused. 2012. aasta juulikuus jõustus ilma ettevalmistuseta Elektrituru seaduse muudatus, mis lõi uue omatarbe definitsiooni ja välistas omatarbe eest taastuvenergia toetuse maksmise.

Veske leidis, et kohatu on võrrelda Paide, Rakvere või Kuressaare koostootmisjaama Helme jaamaga, sest esimesed on eranditult kõik saanud investeeringutoetust ning müüvad kaugküttevõrku soojust oluliselt kõrgema hinnaga kui Graanul Investi jaam Helmes.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühing leiab, et taastuvenergia toetussüsteemi tagasiulatuv muutmine on lühinägelik ja kulukas samm, mille maksab kinni tarbija. Vastavad diskussioonid on väldanud nüüdseks enam kui kolm aastat. Sisuliselt saavutati sektoriga kokkulepe, mis hõlmas ka omatarbe küsimust 2012. aasta suvel, ent sellest on nüüdseks taganetud.

"Investeerimiskindlusest sektoris võidaksid paljud. Uued koostootmisjaamad looksid töökohti ning vähendaksid inimeste küttearveid," ütles Veske.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühing kutsub üles investeerimisrahule ning loobuma hirmuõhkkonna tekitamisest investorites, kes on seaduse alusel investeeringud teinud.