Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas rahuldama jätta fondivalitseja EEREIF Management kassatsioonkaebuse, milles ettevõte vaidlustas Harju maakohtu otsuse tunnistada fondivalitseja süüdi kohustusliku teabe esitamata jätmises ja jätta maakohtu tehtud otsuse peaaegu muutmata, kirjutas BNS.

Kolleegium muutis otsuse põhiosa marginaalselt, jättes sellest välja põhjendused, mis puudutavad finantsinspektsiooni juhatuse pädevust otsustada üksnes isiku suhtes kohtuvälise menetleja lahendi tegemise üle ja et otsuse või menetluse lõpetamise lahendi tegemise volitused on kohtuvälise menetleja ametnikul.

Kuna kriminaalkolleegium jättis maakohtu otsuse EEREIF Managementi süüditunnistamises ja karistamises sisuliselt muutmata, otsustati ka mitte hüvitada ettevõtte kaitsjale makstud tasu summas 3948 eurot.

Harju maakohus määras tänavu veebruaris EEREIF Managementile karistuseks 10 000 eurot. Kuid samas tühistas maakohus finantsinspektsiooni detsembris tehtud otsuse karistada fondivalitsejat 14 000 euro suuruse trahviga. Maakohus jättis rahuldamata ka EEREIF Managementi kaitsja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks.

Finantsinspektsioon karistas EEREIF Managementi seetõttu, et fondivalitseja ei avaldanud kodulehel oma fondi vara puhasväärtuse määramise sisereegleid. Inspektsiooni teatel avalikustas Eastern Europe Real Estate Investment Fund (EEREIF) vara puhasväärtuse määramise sisereeglid alles pärast seda, kui finantsinspektsioon väärteomenetluse algatas.

Reeglite avalikustamata jätmisega rikkus fondivalitseja inspektsiooni hinnangul investeerimisfondide seaduse ja rahandusministri määruse sätteid, mille kohaselt peab avaliku fondi vara puhasväärtuse määramise sisereeglitega olema võimalik tutvuda fondivalitseja veebilehel. Sisereeglites sätestatakse fondi vara väärtuse määramise põhimõtted kõikide varaklasside lõikes, millesse investeerimist fondi investeerimispoliitika ette näeb. Fondi vara puhasväärtuse määramise kord peab piisava usaldusväärsusega tagama vara õiglase väärtuse leidmise.

Investeerimisfondide seadus lubab fondivalitsejat karistada finantsinspektsioonile osakuomanikele või avalikkusele kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Samas mahus võib fondivalitsejat või fondi karistada puuduliku, hilinenud, vale või eksitava teabe esitamise eest.