Arco Vara: Tallinna üürihinnad tegid aastaga ebamõistliku hüppe

Eluruumi omanike ja üürnike suhe on Eestis täpselt vastupidine võrreldes muu maailmaga, kus ülekaalus on üürnikud. Samas on üürihinnad viimastel aastatel kasvanud kohati ebamõistlikult palju.

Nende 20 protsendi üürnike seas on ilmselt palju neid, kellele pangad ei anna laenu, kuna neil pole omafinantseeringut või läbipaistvat sissetulekut.

Samas on üürihinnad viimastel aastatel kasvanud kohati ebamõistlikult palju. Tallinna ühetoaliste korterite hinnad on viimase aastaga tõusnud lausa 20 protsendi võrra, mistõttu üürikortereid kasutavate noorte vanemad ostavad üha rohkem omanikelt kortereid välja. Kui vähegi võimalik, püütakse ebakindlusest omanikuks saamisega vabaneda.

Taustaks, 79,1% Eesti leibkondadest elab neile endale kuuluvas korteris või majas. Eluruumi omanike osatähtsus kasvas võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega ligikaudu ühe protsendi võrra.

2011. aasta loenduse andmetel elab Eesti kõigist tavaleibkondadest korteris 69,5%, eelmise loenduse ajal oli vastav näitaja 71,3%. Korterites elab seejuures 76,2% üksikvanematest ja 76,1% üksi elavatest inimestest.

Eluruumi üürib 15% vabaabielupaaridest, 11,7% üksinda elavatest inimestest, 9,5% lastega üksikvanematest ja 13,7% inimestest, kes elavad küll ühe leibkonnana koos, kuid ei moodusta peret. Selliste üürnike alla kuuluvad näiteks majanduslikel kaalutlustel ühise korteri leidnud tudengid.