"Mis aga saab 5-10 aasta pärast, ei oska enam midagi arvata. Kindel on aga see, et kui võlad enam kasvada ei saa, peab hakkama neid ka ükskord tagasi maksma. See tähendab ka survet tarbimisele, sest võla lõplik kinnimaksja on ikkagi sellesama riigi tarbija," rääkis Vitsur.

Ta toonitas, et tervisele panustamine peab saama üheks kasvavaks trendiks Eesti kaubanduses. "Vaadates eestlaste kulude struktuuri, on näha, et me kulutame autodele ja kütusele ebaproportsionaalselt palju. Tervis maksab Eestis vähem kui auto. See on probleem rahvastiku juurdekasvule ja rahvatervisele, mida lahendamata me riigina väga hästi edasi ei saa minna," ütles Vitsur viidates ka lähiaastatel veelgi teravnevale tööjõuprobleemile.

Tarbija maksab kõik ise kinni

Vitsur tõi veel näiteid mugavustest, mille oleme ise tekitanud ja valmis kinni maksma. Nii on Eestis kaubandus võimalikult vähe reguleeritud, mille tulemuseks on omalaadsed konkurentsitingimused: väikekaupmehed süüakse turult välja ja suured kaubandusketid laiutavad kesklinnas.

"Eestlased on valmis maksma selle eest, et kaubanduspinda on inimese kohta rohkem kui mujal EL-i riigis ning poed on kaua lahti. Aga kui see meile meeldib ja selle kinni maksame, ongi kõik hästi. Samas on see ka murettekitav, sest ma pole kindel, kui kaua tarbija on valmis selle eest tasuma."