Rootsi väikelinnas Sandvikenis Gävle külje all koos õe ja vennaga üles kasvanud Jan Palmér pole kunagi unistanud lennuki­piloodiks saamisest. Palméri isa mängis bandy't ehk jääpalli riigi esimeses liigas. Meeskond koosneb 11 liikmest ja mängitakse jalgpalliväljakusuurusel jääväljal punase palliga, ala harrastatakse nii Soomes kui ka Rootsis. Palméri üllatab, et Eestis see populaarne pole, kliima on ju sobiv. Kuna profisport veel väga tasuv polnud, teenis esivanem raha IBMis. Oma sportlikele lastele soovitas ta õppida võimalikult rohkem ja mitte unistada sportlaskarjäärist, kuna sellega pole võimalik teenida, kuigi Palmér mängis hästi nii hokit kui ka bandy't. Palméri lapsepõlv mööduski sportides, matkates, kala püüdes, marju korjates ja kõige muuga, mida väljas nautides saab teha. "Mulle meeldib loodus ja väljas olla," selgitab Palmér.

Pärast keskkooli kohustusliku sõjaväe läbis ta mereväe eriüksuses, kus muuhulgas õppis sukeldujaks. Pärast sõja­väge läks Palmér kuninglikku laevaehitamise instituuti merearhitektuuri õppima. Eriti huvitasid teda avamere gaasi- ja naftapuurtornid. Sukeldumiskogemus tuli Palmérile esimeses töökohas kuhjaga kasuks, sest Offshore Engineering ABs aitas ta muuhulgas uurida, miks puurplatvormidel õnnetused juhtuvad, kuidas teha sukeldajad vee all kuuldavaks ja muud sellist.