ELi majandus näitab elavnemise märke
Kuni 2013. aasta esimese kvartalini kestnud majanduslangus pöördus teises kvartalis kasvuks ning reaalne SKP peaks kuni aasta lõpuni suurenema. Eesti majandus kasvab ja tööpuudus väheneb, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
„Viimaste aastate jooksul Euroopas teostatud eelarve konsolideerimine ja struktuurireformid on loonud aluse majanduse elavnemisele. Kuid loorberitele puhkama jääda veel ei saa, sest Euroopas on töötuse tase endiselt liiga kõrge. Seetõttu peame jätkama Euroopa majanduse ajakohastamist ning jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamist,” ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav asepresident Olli Rehn, kelle sõnade kohaselt on viimasel ajal üha ilmsem, et Euroopa majandus on jõudnud pöördepunkti.
2013. aasta teises pooles oodatakse ELi SKP kasvuks 0,5% võrreldes 2012. aasta sama ajavahemikuga. Prognoosi kohaselt on SKP aastane reaalkasv ELis 0,0% ja euroalal -0,4%, Eestis 1,3%.
Lisaks on oodata, et majanduskasv kiireneb järk-järgult kogu prognoosiperioodi jooksul, jõudes 2014. aastal ELi lõikes hinnanguliselt 1,4% ja euroalal 1,1% ning 2015. aastal vastavalt 1,9% ja 1,7%ni. Eesti vastavad näitajad on oodatavalt 3,0% ja 3,9%.
Kuna tööturg reageerib SKP suundumuste muutumisele pooleaastase või veelgi suurema hilinemisega, hakkab majandusaktiivsuse paranemine töökohtade loomist toetama alles pikapeale. Tööpuudus on sel aastal mõnedes liikmesriikides endiselt väga kõrge ja selle kasv ei ole veel peatunud. Viimastel kuudel on siiski märgata tööturu stabiliseerumise algust.
Prognoosi kohaselt väheneb 2015. aastaks töötus ELis 10,7%ni ja euroalal 11,8%ni, kuid riikidevahelised erinevused jäävad väga suureks. Eesti tööpuuduseks prognoositakse 2013. aasta 9,3% pealt langemist 8,2%ni aastal 2015.
ELi ja euroala tarbijahinna inflatsioon jääb ootuste kohaselt mõõdukaks, s.o ligikaudu 1,5% tasemele. Eesti inflatsiooninäitajaks prognoositakse 3,4%.
Valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemine jätkub, langedes 2013. aastal ELis tervikuna 3,5%ni ja euroalal 3%ni SKPst, Eestis 0,4%. Valitsemissektori võla suhe SKPsse jõuab samal ajal ELis tervikuna ligi 90%ni ja euroalal 96%ni, Eestis 10%. Mitme liikmesriigi konsolideerimismeetmete tulemusel peaks struktuurne eelarvepuudujääk, st tsükliliste tegurite ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete arvessevõtmiseks korrigeeritud valitsemissektori eelarve puudujääk 2013. aastal vähenema märkimisväärselt – rohkem kui 0,5% SKPst. Vastavalt 2014. aasta eelarveprojektidele, mis olid kättesaadavad enne prognoosi koostamise tähtpäeva, jätkub paranemine ka 2014. aastal, kuigi pisut aeglasemalt.
