Statistikaameti poolt eile avaldatud esialgsel hinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 0,4 protsenti aastases võrdluses ja 0,4 protsenti eelmise kvartaliga võrreldes.

Tulemus oli Lauri sõnul üpris ootuspärane - oli selge, et kolmandas kvartalis midagi eriliselt paremaks ei läinud, kuigi nii ühest kui ka teisest kohast tuli väikeseid paranemise märke.

Näiteks on kindlustunne tööstuses mõneti tugevnenud – tõenäoliselt peegeldades mujal Euroopas pisut paremaks läinud majandusolusid. Kuigi kindlustunne kajastab eelkõige lähituleviku ootusi, on selles Lauri hinnangul alati pisut sees ka antud ajahetke tunnetust. Seega võib arvata, et ettevõtete seas on kasvanud nende osakaal, kes tajuvad, et asjad ei lähe enam halvemaks.

Väga võimalik, et on ka kohanetud muutunud majandusoludega. Isegi ehituses, kus lähimad kvartalid osutuvad kehvemaks eilsest ja üleeilsest, on meeleolud pisut paranenud, kuigi objektiivselt pole midagi eriti muutunud. Ilmselt on mõistetud, et kui vana moodi ei saa, siis tuleb teha asju kuidagi teisiti, nentis Lauri.

Majanduskasv toetus kolmandas kvartalis majapidamiste tarbimisele ja Lauri sõnul võib arvata, et nii on see ka järgmistes kvartalites.

Palgakasv ja tööpuuduse vähenemine suurendavad sissetulekuid ning kuigi reaalväärtuses on tulud buumiaegsetega võrreldes endiselt kõvasti väiksemad, eriti väikesepalgalistel (nende ostukorvis domineerivad toidukaubad ja eluasemekulud, mis on viimase viie aasta jooksul kõige enam kasvanud), tähendab see seda, et kulutatakse rohkem. Hoolimata sellest, et säästmine ja kokkuhoidlikkus on kasvanud.

Üpris tõenäoliselt osutub aasta viimane kvartal analüütiku hinnangul enam-vähem eelmiste sarnaseks, mistõttu võib arvata, et Eesti majanduskasv sel aastal jääb ühe protsendi kanti. Kui aga läheb hästi, siis pisut üle ühe protsendi.

Põhjused on seotud eelkõige kehva väliskeskkonna ja vähenevate investeeringutega. ELi ja süsinikukvoodi raha vool on vähenemas ning erasektori võimekus investeerida on suhteliselt mõõdukas, kuigi tõenäoliselt kasvab.

Väliskeskkonna paranemine jõuab Eestisse alati mõningase viitajaga, samuti tuleb arvestada, et Soome majanduses – nagu ka Eestis – on alanud oluliste struktuurimuutuste aeg. Viimased võtavad aga aega, sest kõigepealt tuleb aduda - ja tundub, et nii siin kui ka seal on kriitiline mass ettevõtjaid seda taibanud -, et vanamoodi ei saa ja siis tuleb välja mõelda, mida teha ning uued ideed ellu viia.

Ulatuslikud muutused tootmises on Lauri hinnangul üheks põhjuseks, miks Eesti majanduskasv 2013. aastal, aga tõenäoliselt ka 2014. aastal (vähemalt alguses), eriti tugev ei tule.