Leedvalgustid murravad toetuste toel linnatänavatele

Tänu CO2 kvoodimüügile Austriale saab seitse Eesti linna leedvalgustitel põhineva tänavavalgustussüsteemi. Projektis osalevad Haapsalu, Keila, Jõhvi, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru.

Need linnad vastasid projekti rahastajate, austerlaste tingimustele, mis nägi ette, et linnade tänavavalgustussüsteem vajab uuendamist ning et linnad on nõus selles protsessis osalema. Iganenud, põhiliselt elavhõbedalampidel põhinevaid tänavavalgustussüsteeme on teisteski Eesti linnades ning mõned neist on KIKi toel ka väiksemaid tänavavalgustuse projekte arendamas. Tartu Linnavalitsus tegeleb juba oma projekti II etapiga, kuid Viljandi linn ja Tartu vald on alles alustajad. Nii näiteks soovis ka Viljandi osaleda suuremas projektis, kuid jäi ukse taha. Seitsme osaleja puhul sai määravaks tingimusena seatud elanike arv, mis pidi jääma 8000-15 000 vahele. Viljandis on linlasi aga üle 19 000.

Tavatult suur investeering

Eri omavalitsuste suur huvi valgustuse uuendamise projektis osalemiseks on mõistetav, kuna rohelisest investeerimisskeemist rahastatav projekt on hetkel üks soodsamaid võimalusi valgustussüsteemi uuendamiseks.

Iseseisev esmane investeering leedvalgustite süsteemi on krõbe, kuid pikemas perspektiivis tasub see omavalitsustele ära. Leedvalgustussüsteem on automaatselt juhitav ning seda igat sealset valgustit saab vastavalt asukohale hämardada. Samuti põlevad leedvalgustid väiksema energiakuluga. Nutikas süsteem toob endaga kaasa väiksemad elektriarved, sest elektrihindade odavnemist lähiajal näha ei ole.

Nii Tartu ja ka Viljandi on võtnud ette ning otsustanud 2015. aastaks vahetada välja ühtekokku 800 valgustit. Leedvalgustitega ei säästeta ainult rahas, vaid need seavad tähtsale kohale ka keskkonnahoiu. Kaasaegsed valgustid vähendavad energiatarbimist, valgusreostust ning piiravad õhku paisatava CO2 kogust. Tartu 300 000 eurosest väljaminekust aitab KIK keskkonnaprogrammiga katta 90% summast ning Viljandi 260 000 eurost ligi pool.

Mis kasu saavad linlased?

Eestis on pimedat aega palju ning tänavalgustusse investeerimine aitab parandada ka inimeste elukeskkonda. Turvalisus linnatänavatel ning ülekäiguradadel on ja jääb väga oluliseks. Kahjuks vähendavad paljud omavalitsused kulutusi sellega, et lülitavad tänavavalgustust välja - kas üle ühe või üle kahe valgusti, arvestamata, et see muudab liiklejale olukorra tavapärasest keerulisemaks. Kokkuhoiu soovist tulenevalt valgustuse ühtlus kaob ning sõidukijuhi silmad ei suuda ohule piisavalt kiiresti reageerida. Valgustus ei vasta enam kehtivatele normidele.

Samas kokkuhoidu omavalitsuste eelarvest ning CO2 õhkupaiskamise vähendamist igapäevaste toimetuste kõrvalt enamik kodanikke ei taju. Väiksema võimsusega valgustid loovad võimaluse, et elektrienergiat saab säästa kehtivate projekteerimisnormide raames ning inimesed märkavad positiivset tulemust õhtustel linnatänavatel jalutades või autoga liigeldes. Leedlampide valgustatud piirkonnas paistavad värvid realistlikumad ning kontrastid on paremad. On tõestatud, et parem ja tõetruum nähtavus aitab vähendada liiklusohtlikke olukordi ning piirata kuritegevust.