Koolidirektor: soovin, et välismaalastel oleks lihtsam Eestisse jääda
Elad ise ameeriklasena ehk n-ö immigrandina juba pikemat aega Eestis. Mis teeb Sinu meelest siin elamise selliste välismaalaste jaoks atraktiivseks, kes tegelikult võiks töötada ükskõik millises kohas maailmas? Mille poolest paistab Eesti silma?
Minu meelest Eesti põhiline eelis on selles, et enamiku spetsialistide ja juhtide jaoks on siinne elukeskkond väga kvaliteetne. Hinnad võivad kohati küündida küll sama kõrgele, kui mujal Euroopa riikides, aga eluasemekulud on kokkuvõttes oluliselt madalamad kui võrrelda näiteks Soomega. Minu jaoks eriti on Eesti turvaline ja vähebürokraatlik riik. Õhtupimedas tänaval käimist ei pea kartma. Internetipanganduse tase muudab ajakulu minimaalseks. Toit on kvaliteetne. Nii et Eestis elamise head küljed on kombinatsioon väga paljudest pisikestest faktoritest. Teisalt, palju väikeseid eeliseid teeb Eesti turundamise mujal maailmas ka raskemaks. Tehnoloogia üksinda ei too Eestisse talente juurde.
Milliseid trende näed Sa ise oma igapäevatöös välismaalaste siia ja siit ära kolimises? Koolis on palju rahvusvahelise taustaga lapsevanemaid - kas nende puhul on märgata mingisuguseid sarnaseid käitumisjooni, mis paneb neid Eestisse või Eestist ära kolimise kasuks otsustama?
Päeva lõpuks on investeeringud need, mis toovad perekondi ja mitte ainult üksikuid spetsialiste mujalt maailmast Eestisse. Kohalikud start-upid võivad olla edukad üksikute välismaalaste Eestisse värbamisel, kuid kogu perekonna Eestisse kutsumise kulud on harilikult nii kõrged, et seda saavad lubada endale ikkagi pigem suuremate rahaliste võimalustega ettevõtted. Eesti rahvusvahelises koolis õppivate laste näitel võib öelda, et ainult rahvusvaheliselt tuntud suurettevõtted saavad oma töötajate jaoks kompenseerida perega ühest riigist teise kolimise kulusid ning on seda valmis tegema ka ikkagi võtmeisikute jaoks, mitte massiliselt.
Mis on välismaalaste jaoks Eestis raskem: harjuda ära siinse tööeluga või luua kontakte väljaspool tööd? Kuidas kohanevad Eesti eluga lapsed?
Enamikul juhtudel tulevad välismaalased Eestisse huvitava ja väljakutsuva töö pärast. Meie puhul on väike ja kokkuhoidev keskkond see, mis aitab täiskasvanutel kiiresti ja mugavalt siinsesse igapäevaellu sulanduda. Vaba aeg on suurem probleem. Vallalisele Euroopa mehele ei ole Eesti eluga kohanemine eriline probleem, paljud asjad toimivad samamoodi nagu nende päritolumaal. Naljaga pooleks on mul tekkinud ütlus, et Eestisse kolinud vallalised mehed lahkuvad siit oma kodumaale alati koos eestlannast abikaasaga. Kui aga vaadata laiemalt, siis Euroopast väljastpoolt tulnud inimesed, tihti just naised või haruldasematest riikidest pärit töötajad, rääkimata puuetega inimestest või erineva seksuaalse orientatsiooniga inimestest, on need, kelle jaoks Eesti ühiskond on küllaltki isoleeritud ning kohati ebameeldiv.
Laste puhul saab öelda, et spordiga tegelevad tüdrukud ja poisid kohanduvad uue elukeskkonnaga väga kergesti, kuna sellise tegevuse puhul on keeleoskus sekundaarne. Teismelised, kel pole laia keelteoskust, on rohkem hädas, sest keerulisem on leida sarnaste huvidega noori, kellega suhelda.
Lapsed, kes tänu vanemate liikuvale tööle kolivad iga mõne aasta tagant uude riiki, vajavad rohkem ka psühholoogilist tuge. Sagedane kolimine ja liikuvus ei tekita sellistele 'kolmanda kultuuri lastele' kuskile juuri ning neil puudub tugevam side oma tegeliku kodumaa ning uue elukohaga.
Rahvusvaheliste õpetajate palkamine Eestisse on tõenäoliselt päris konkurentsitihe? Millised inimeset tüüpiliselt otsustavad Eestisse õpetajaks tulla? Kui pikaks perioodiks?
Rahvusvaheline õpetajate tööturg on väga konkurentsitihe. Igal aastal toimub igal kontinendil üks tööjõumess, kus nii tööandjad kui tööotsijad kokku saavad. Sellised õpetajad on kõrgete palga- ja muude hüvede ootustega ning see on ka põhjus, miks rahvusvahelised koolid maailmas peavad kuidagi suutma oma kõrgete kuludega toime tulla.
Inimesed, kes tunnevad Eesti vastu huvi, soovivad sageli tulla Euroopasse ning siinse piirkonna rahvusvaheliste koolide võrku tööle. Samas, sellised koolid, sh Eestis, on väga kõrgete nõudmistega õpetaja akrediteeringutele ja õpetamisstandarditele. Kuna Eesti rahvusvaheline kool on tegutsenud juba aastaid, on see tuntud ning meil on võimalus omale õpetajaid valida. Eelistus on alati väga kogenud ning sarnaseid programme õpetanud inimeste suhtes.
Meie õpetajad on tihtipeale väga aktiivsed ning võimelised tegelema ka oma spetsiifikast laiemate teemadega. Näiteks on keemiaõpetajal doktorikraad keemias, aga kes võib õpetada ka näite- ja tantsukunsti. Isegi mina direktorina õpetan nii filosoofiakursust kui ka joogat õpilastele ja lastevanematele. Enamik õpetajaid õpetab ühes rahvusvahelises koolis 2-3 aastat ning meie puhul on ka tavaline, et paljud õpetajad jäävad kauemaks või tulevad pärast mujal õpetamist jälle tagasi.
Rahvusvahelises koolis õpib ka eestlasi. Meie haridusmaastikul on väga palju eriarvamusi õpetamismeetodite ja haridusreformi teemal, kas Sa näed erinevusi Eesti koolide õpilaste ja rahvusvaheliste õpilaste töös?
Meie koolis õppivad eestlased on tihti väga distsiplineeritud ja korraliku õppimisharjumusega. Teisalt on väga suureks väljakutseks saada need noored klassis aktiivselt osalema ning harjutada noori grupitööga. Eesti koolide taustaga õpilased on treenitud olema vaiksed. IB (international baccalaureate) süsteemis on aga rõhk ise küsimisel, uurimisel, diskussioonidel ning oma leidude ja teadasaamiste presenteerimisoskusel.
Eestlaste puhul on sageli tunda noorte hirmu, et vastused pole piisavalt ideaalsed ja hinne kannatab. Tegelikult on õppimisprotsess olulisem ja probleemide lahendamisega käibki kaasas vigadest õppimine.
Sa oled Eestis elanud pea 10 aastat ja näinud meie ühiskonda arenemas. Mis on Sinu meelest Eestis kõige rohkem muutunud 10 aasta tagusega võrreldes?
Minu meelest üldine elamiskogemus Tallinnas on sisserännanute jaoks imelikul kombel halvenenud. Vanalinn ja kesklinn olid varasemalt väga populaarsed nii elamiseks kui ka vaba aja veetmiseks ning kesklinna restoranides oli tihti näha tuttavaid nägusid. See on muutunud - paljud välismaalased elavad Pirital ja Viimsis ning omavad palju vähem kokkupuudet Tallinna südames toimuvaga. Tekkimas on äärelinnadest tööle-kooli liiklemise kultuur, mis toob kaasa selle, et kesklinna elust ja melust saadakse vähem osa ning Tallinnas elamise sotsiaalne pool muutub vähemtähtsaks. Vanalinna on vallutanud turistid ning perekonnad ostlevad nädalavahetustel mittemidagiütlevates kaubanduskeskustes. Mis tähendab, et elu Eestis ei ole mingit moodi erilisem või teistsugusem iga muu lääne maailma linnast ja sellest on kahju. Kui Tallinn muutub igavaks väikelinnaks, muutuvad muud sihtkohad selliste töötajate jaoks palju atraktiivsemaks.
Positiivse poole pealt - eestlased on muutunud palju avatumaks ja sõbralikumaks välismaalaste suhtes ning on täiesti tavaline ka, et eestlased ise on töötanud ja elanud mingi aeg välismaal või reisinud ümber maailma. Päeva lõpuks ma usun, et sellised noored saavad aru, mida on vaja selleks, et Eesti oleks atraktiivne sihtkoht rahvusvahelisele spetsialistile. Lisaks sellistele väärtustele peab riigis toimima ka efektiivne ja avatud migratsioonipoliitika, vähemuste olemasolu teadvustatakse ning keelekeskkonnaga kohanemine oleks lihtsam.
Lõpetuseks, mida Sa sooviksid, et tulevikus muutuks?
Ma sooviksin, et välismaalastel, kes siin töötavad ja elavad, oleks lihtsam Eestisse jääda. Elamisluba kaotab täna kiiresti kehtivuse, kui mitte-eurooplane kaotab oma töö või soovib töökohta vahetada. Sellised piirangud ei soodusta ettevõtlikkust. Jah, ma võin ettevõtte luua 15 minutiga, aga kas ma tohin siin riigis nii kaua viibida, et firma asutamine ära teha? Talentide siia kutsumine on tegelikult ka siin elavate inimeste pikalt jäämine, maksude maksmine ja ühiskonda panustamine.
Ma loodan, et eestlased suudavad ühel päeval laiemalt mõista ka rahvuse mõistet ja et see ei oleks ainult piiratud 'päris' eestlastega. Mu enda poeg, kes on Eestis sündinud, kelle kodu on siin, lehvitab Eesti lippu ning peab ennast sama palju eestlaseks. Meiesugused armastavad ka seda riiki.
