Sotsid: Eestis sissetulekute ebavõrdus suurem Leedust
Pankur Indrek Neivelt avaldas oktoobrikuu Eesti Päevalehe veergudel arvamust, et Eesti vajaks tulusid õiglasemalt jaotavat maksusüsteemi. Tema arvates tuleks üheaegselt tõsta tulumaksu ja maksuvaba miinimumi, mis suurendaks vaesemate ja vähendaks jõukamate sissetulekut. Ärileht uuris, mida vastaspooled sellest arvavad. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees (SDE) Rannar Vassiljev kiidab ettepanekut.
Indrek Neiveltiga saab nõustuda, et Eestis peaksid sissetulekud jagunema võrdsemalt ja maksusüsteemil on selle täitmisel oma roll. Tänane valitsus ei hinda oma tegevust analüüsides ega ka planeerides, kas ja mil määral muutub Eesti ebavõrdsustase. Sellele tuleks pöörata märgatavalt rohkem tähelepanu ja ebavõrdsustase peaks olema üks indikaator, millega poliitika mõju hinnata. Täna on Eesti ühiskonna kõrgema ja madalama sissetulekuga viiendiku osa vahe suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Meil jagunevad sissetulekud oluliselt ebavõrdsemalt kui kõigis Põhjamaades, aga ka näiteks ebavõrdsemalt kui Leedus.
Üldiselt saab ebavõrdsust vähendada maksude, toetuste ja tööturukokkulepetega. Maksude puhul on oluline analüüsida kogu maksusüsteemi mõju, aga kindlasti on oluline roll ka tulu maksustamisel. Sotsiaaldemokraadid toetavad tulumaksuvaba määra tõusu, mis avaldab positiivset mõju ennekõike keskmise- ja madalamapalgalistele. Üldise maksumäära tõstmisele eelistame me pigem täiendava astme seadmist tulu osale, mis ületab 120% keskmisest palgast. See suurendab maksusüsteemi progressiivsust, kuid mitte radikaalselt, mis võiks pärssida majandust ja suurendada maksupettuste riski.
Ma ei pea Indrek Neivelti pakutud lahendust Eesti majandusele surmahoobiks, millega ehk parempoolsed võivad hirmutada. Valitsus on küll eksponeerinud tööjõumaksude vähendamise loosungit, kuid kahjuks alustanud valest otsast. Kõrvutades meie tööjõumakse teiste Euroopa või OECD riikide omadega, tuleb tõdeda, et meil on kõrgelt maksustatud just madalapalgalised töökohad. Ja sellele ei aita kuidagi kaasa see, et valitsus otsustas jätta tulumaksuvaba määra tõstmata, kuid samas on juba ammu otsustanud, et maksumäär järgmisel aastal alaneb. Sellest pole kahjuks probleemi lahendamiseks abi. Mainimata ei saa ka jätta varjatud tulumaksu, mis kehtib põhjendamatult kõrge töötuskindlustusmakse kujul, mida valitsus hoiab riigieelarve tasakaalustamiseks oluliselt kõrgemal, kui töötukassa vajaks. Kusjuures madalama sissetulekuga palgatöötajale mõjutab see rängemalt kui tulumaks, sest sel puudub progressiivne element (maksuvaba määr) ja see ei kehti dividendidele. See muudab tulumaksumäära vähendamise jutu eriti silmakirjalikuks.
