Täna avatakse Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõik
Nordecon AS lõpetas tähtaegselt Aruvalla-Kose teelõigu ehitustööd ja andis objekti eelmise nädala lõpus maanteeametile üle. Ligi 50 miljonit eurot maksma läinud neljarajaline maanteelõik avatakse täna liiklusele täies ulatuses.
„Praeguseks on Eesti kõige tihedama liiklusega magistraalil võimalik juba 40 kilomeetri ulatuses kasutada neljarajalist kaasaegset maanteed ja see valminud teelõik Tartu suunal ei jää kindlasti viimaseks,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
„Lisaks liiklusolude paranemisele mõjutab iga kilomeeter uut teed ka siinsete elanike ja ettevõtete elu-olu positiivses suunas, olgu siis tegemist lihtsalt ajavõiduga või mõne investeeringu tegemiseks vajaliku eeldusega,“ lisas minister.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamsoni sõnul vastab valminud objekt I klassi maantee standardile. „Tasuvusanalüüsi järgi võib liiklus sellel maanteelõigul kümne aastaga kasvada kuni kaks korda. Terviklahendus peaks tagama maksimaalselt turvalise ja toimiva liikluskeskkonna. Liiklejate mõistlikkusele lootma jäädes usun, et liigume ka liiklusohutuse numbrite poolest tasapisi Euroopale lähemale,“ lausus Adamson.
Kuigi kahtlejaid oli palju, suutis Nordecon tööd lõpetada tähtaegselt. "Sedavõrd suuremahuliste tööde üheaegset teostamist nagu tänavu suvel sellel objektil näeb Eesti tee-ehituses harva, “ nentis Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Kindlasti on see projekt õpetanud erinevaid osapooli väga palju, kuidas õigesti planeerida, kavandada ja ellu viia nii suure tähtsusega avalikkuse tähelepanu all olevaid töid. Lõppkokkuvõttes võib rahuliku südamega tõdeda, et valminud on kaasaegne ja liiklejasõbralik teelõik, mis peaks rõõmustama mitte ainult autojuhte, vaid ka jalakäijaid, kahepaikseid ja metsloomi.“
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõik asub Harju maakonnas, ulatudes maantee 26,6 kilomeetrist kuni 40,0 kilomeetrini. 1,8 km teelõigu algusest asub Rae vallas ja ülejäänud osa Kose vallas. Rekonstrueeritud teelõik ja sellel asunud sillad ehitati algselt valmis aastatel 1958-1962. Lõppenud ehitustööde käigus ehitati põhimaantee 13 km ulatuses ümber neljarajaliseks I klassi maanteeks. Kõik ristumised põhimaanteega on viidud eri tasanditele – ristmike ja rampide kogumaht on 7,8 km.
Lisaks haljastusele rajati 20,1 km koguja- ja juurdepääsuteid, 7,1 km kergliiklusteid ja 6,9 km müratõkkeid. Paigaldati põrkepiirded, maanteevalgustus ja liikluskorraldusvahendid.
Projekti raames ehitati kaks eritasandilist liiklussõlme ja kaks ristet, kokku kolme viadukti ja kahe tunneliga. Samuti on valmis ehitatud põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, Eesti esimene rohesild, kogujatee sild ja kergliiklustee sild üle Pirita jõe ning kergliiklustunnel.
Lepingu sõlminud töövõtjateks olid ühispakkujad Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS, tellijaks Maanteeamet. Ehitust rahastas 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
