ELi uued saastenormid panid ettevõtjad veoautosid ostma

Eesti autoturg on näidanud tänavu kosumise märke. Kui uute sõiduautode müük on kasvanud napilt 5 protsendi jagu, siis uute tarbesõidukite turul on kümne kuu lõikes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toimunud ligi 12protsendiline tõus. AMTELi teatel on selle taga järgmisel aastal karmistuvad euronormid.

Kui võtta tarbesõidukite müük erinevate segmentide kaupa luubi alla, selgub, et viimase kuue kuu jooksul on tublisti kasvanud veokite müügi osakaal kogu tarbesõidukite turust, kirjutab Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL) oma uudiskirjas.

Näiteks kui aprillis moodustasid veoautod vaid 12 protsenti kogu uute tarbesõidukite müügist, siis oktoobris oli segmendi osakaal juba 22 protsenti. Oleks ju tore tõdeda, et taoline kasv on tingitud ainult ettevõtete paranenud majanduslikust olukorrast, ja kindlasti suures osas ongi, kuid samas on veokite hoogustunud müügis teisigi nüansse ja põhjuseid, märgib liit.

„Järgmise aasta 1. jaanuarist hakkavad kehtima veoautodele Euroopa Liidu uued, Euro6 nõuetele vastavad saastenormid,“ selgitas üht veokite paranenud müügitulemuste põhjust Scania Eesti AS tegevjuht Tarmo Allemann. Ehk teisisõnu peavad kõik tulevast aastast müüdavad uued veoautod vastama antud Euro6 normidele.

„Rangemate normide alusel ehitatud mootorite tõttu on uued veoautod senistest, Euro5 nõuetele vastavatest veokitest veidi kallimad, ja seetõttu üritavad ettevõtted investeerida uude tehnikasse juba tänavu. Ja see on kindlasti üheks põhjuseks tänavu paranenud müügitulemustes. Samas on siiski paranenud ka ettevõtete majanduslik olukord, sest statistika näitab maanteetranspordi kasvu 8 protsendi võrra, ja kui on suurem vajadus kaupa vedada, siis on ju suurenenud ka vajadus uute veokite järele.“

Uued saastenormid panevad mõtlema ka alternatiivkütuste kasutamisele. Pealegi peab Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist lähtuvalt transpordis kasutatav kütus aastaks 2020 pärinema vähemalt 10 protsenti taastuvatest energiaallikatest. Alternatiivkütuseid kasutavate transpordivahendite turul pakutakse täna mitmeid erinevaid võimalusi – elektriautodele lisaks mitmeid erinevat tüüpi gaasi kasutavaid autosid. Kuid siin tuleb tähele panna asjaolu, et igal erinevat tüüpi gaasil on omad head ja vead.

CNG ehk surugaasi kasutavates autode paaki saab täita ka biogaasiga, mis täidaks igati taastuvenergia direktiive, aga kahjuks CNG miinuseks suuremahulised paagid ja lühike tegevusraadius. Seetõttu sobivad seda tüüpi gaasisõidukid linnatranspordis, kas siis kaubaveoks või ühissõidukiteks. LPG ehk vedelgaasiga saab sõita küll kaugemale, kuid see fossiilne kütus ega aita täita EL direktiive. LNG ehk veeldatud maagaasiga saab sõita ka kaugemale, kuid see pole jällegi keskkonnasõbralik.

„Muidugi pakume nii meie kui teised veokitootjad ka gaasiautosid, ja lisaks ehitatakse neid ringi järelturul, kuid gaasiautodega on hetkel probleem tanklate vähesuses,“ selgitas Allemann. „CNG tanklaid on vaid kaks, Tallinnas ja Tartus. Rohkem on LPG tanklaid, neid on Reola Gaasil ja Alexelal kokku 25 üle Eesti.“

Täna oleme Eestis olukorras, kus tegelikult pole kellelgi selget nägemust, millise gaasitüübiga autosid sooviksime tulevikus rohkem näha Eesti teedel veeremas. Aga teisalt, kas ongi vaja ühe eelisarendamist teiste arvel – ehk on kõigile oma nišš olemas?