Edelaraudtee soovis nii riigi ja Elroni vahel 1. juulil sõlmitud reisijateveo lepingu peatamist kui ka keelamist riigil sõlmida kolmanda isikuga raudtee avaliku teenindamise lepingut.

Edelaraudtee põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et vaatamata halduskohtu 11. novembri otsusele, mille järgi oli rongiliikluse konkursita Elronile andmine ebaseaduslik, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avalikkusele kinnitanud, et alates järgmise aasta 1. jaanuarist asub Elron uute rongidega teenindama ka neid diiselrongiliine, mida käesoleval ajal opereerib Edelaraudtee. Samas on Edelaraudtee ise avaldanud soovi pakkuda avalikku reisijateveoteenust 2014. aastal.

Esialgse õiguskaitse taotluses tõi Edelaraudtee ühtlasi välja, et sõltumata riigi ja Edelaraudtee vahel 4. juunil 2009 sõlmitud lepingu kehtivusest, rikub Edelaraudtee õigusi ka see, et tal puudus võimalus osaleda avaliku reisijateveo teenuse osutaja valimise protsessis, teha omapoolseid pakkumusi ja parima pakkumuse puhul ise sõlmida riigiga vastav leping.

Edelaraudtee väitel puudub ülekaalukas avalik huvi, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise ja Elroni huvidele tuleks eelistada Edelaraudtee omi tulenevalt põhimõttest, et isegi kui vastandlikud huvid on võrdse kaaluga, tuleb eelistada selle osapoole õigusi, kelle huviks on olemasoleva olukorra säilitamine ning soodustusi ei tohiks luua isikule, kelle huvi on olukorra pöördumatu muutmine.

Halduskohus leidis siiski, et Edelaraudtee taotlus tuleb jätta rahuldamata. "Kaebus on väljunud kaebuse eseme piirest. Lisaks sellele ei oleks taotletavad esialgse õiguskaitse meetmed kaebaja õiguste ega huvide kaitseks ka vajalikud," märkis halduskohus.

Edelaraudtee: seadusemuudatus ei sobi õigusriiki
Edelaraudteed esindav vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann ütles Delfile, et tänaseks on nii VAKO kui ka halduskohus jõudnud järeldusele, et kehtiv õigus keelab otselepingute sõlmimise. "Seetõttu on Elroni ja riigi vaheline otseleping seadusevastane ja tühine ning uue operaatori leidmiseks tuleb korraldada avalik konkurss."

Kohus rõhutab advokaadi sõnul 15. novembri määruses, et tuleb korraldada avalik konkurss. "Selle asemel, et asuda nõutavat konkurssi ette valmistama, on riik endale MKM-i eestvedamisel valinud õigusriigile mittekohase tee ja plaanib juba sel aastal konkurentsi täielikuks välistamiseks muuta kehtivat ühistranspordiseadust nii, et otselepingud muudetakse raudteesektoris lubatavaks," sõnas Biesinger-Jussmann.

"Bussireisijate õigusi puudutava seaduseelnõu varjus püütakse riigi õigusvastane käitumine raudteesektoris otselepingu sõlmimisel tagantjärele seadustada. Selline ühe konkreetse vaidluse lahendamisest ja ühe riigiettevõte huvide tagamisest initsieeritud seadusemuudatus on õigusriigi aluspõhimõtetega kokkusobimatu," lisas advokaat.

Biesinger-Jussmanni sõnul pole õiglane see, et kehtiv õigus võimaldab riigil kohtus kaotada, kuid ühe ettevõtja turult väljatõrjumiseks muudetakse seadust konkreetsele riigiettevõttele soodsas suunas.

Riik ja AS Edelaraudtee sõlmisid 4. juunil 2009 raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu kehtivusega kuni 31. detsembrini 2014. 13. novembril 2012 ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) selle lepingu erakorraliselt üles 2013. aasta lõpust.

Edelaraudtee esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotles esiteks MKM-i kohustamist 4. juuni 2009 lepingu täitmiseks 2014. aastal, teiseks MKM-il 2014. aasta osas raudtee reisijateveo avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise keelamist Elroni või muu kolmanda isikuga ning kolmandaks MKM-i 13. novembri 2012 teate tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist.

Halduskohtu tänavu 26. juuni määrusega jäeti Edelaraudtee kaebuses esitatud tühistamistaotlus ja keelamistaotlus läbi vaatamata, kohustamiskaebuse osas lõpetati menetlus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri määrusega tühistati halduskohtu määrus tühistamistaotluse läbi vaatamata jätmise taotluse osas ja tehti selles osas uus määrus, millega lõpetati tühistamistaotluse osas menetlus kaebetähtajamöödalaskmise tõttu. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse jõusse.

Edelaraudtee on ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole riigikohus käesolevaks ajaks arusaadavalt veel otsustanud.

1. juulil 2013 sõlmisid riik ja Elron raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu, milles lepiti kokku, et Elron hakkab Eesti territooriumil asuval avalikul raudteeinfrastruktuuril rongidega avaliku reisijateveo teenuse osutama nelja aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2014. Edelaraudtee vaidlustas kõnealuse lepingu riigihangete vaidlustuskomisjonis, mis rahuldas tänavu 4. septembri otsusega Edelaraudtee vaidlustuse ning tuvastas riigi ja Elroni vahel sõlmitud lepingu tühisuse.

MKM vaidlustas vaidlustuskomisjoni otsuse halduskohtus. 11. novembril tehtud otsusega jättis halduskohus MKM-i kaebuse rahuldamata. Nimetatud kohtuotsus ei ole siiski veel jõustunud.