Kallo küsis riigikogus tänasele Äripäeva artiklile tuginedes, et kas tõesti IRL-ile annetatud 10 000 eurot väärib seda, et Tallinna veekasutajate tariifid tõuseksid muudatuste järel vähemalt 5–10 protsenti ja linnakodanikud maksaksid aastaid miljoneid eurosid.

Eelnõu ühe algataja Tõnis Kõivu sõnul küsib igaüks lähtudes oma arusaamadest ja ka vastab lähtudes oma arusaamadest.

"Minu jaoks on täiesti vastuvõetamatu, et 60 000 väljaspool Tallinna elava inimese probleeme püütakse pisendada, suunata ainult ühe linna, pealinna, ainult ühe ettevõtte või lausa ühes kandis elavate inimeste või maaomanike küsimuseks," sõnas Kõiv riigikogus Kallole vastates.

"Ka väljaspool Tallinna on elu. Ka need inimesed, kes elavad Viljandis, Rakveres, Pärnus ja Kohtla-Järvel, on inimesed, ka nende huvide peale, nende õiguse peale elada inimväärikat elu, haisuvaba elu, tuleb mõelda. Ja need inimesed on need, kelle peale mõeldes on see eelnõu kokku kirjutatud. Enne jaanipäeva, muideks, allkirjastatud ja nüüd sügisel üle antud ja kõikvõimalikud muud teooriad jäägu nende väljamõtlejatele ja levitajatele."

Äripäev kirjutas, et täna riigikogus esimesele lugemisele tulnud seaduseelnõu on kasulik suurettevõtja Margus Linnamäele, kuid võib Tallinna Vee klientidele tähendada 5-10 protsendilist hinnatõusu.

Hiljuti Postimehe suuromanikuks saanud ravimiärimees Margus Linnamäe kinnisvarafirmale kuulub Põhja-Tallinnas Paljassaares ligi 50 ha mereäärset maad. 2010. aastal algatatud detailplaneeringu järgi plaanitakse siia rajada elamu- ja äripiirkond, mille maksumust on hinnatud sadades miljonites eurodes.

Poliitikutega häid suhteid hoida oskaval Linnamäel on seal aga üks seni ületamatuna näiv probleem. Kinnistu naabriks on Tallinna Vesi reoveepuhastusjaam ning sellel objektil on seadusega lubatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon ehk kuja, mis seab Linnamäe firma kinnistule ulatudes sellele ehituspiirangud.

Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa algatatud veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) peamine mõte on nende algatajate hinnangul likvideerida reoveepuhastitest leviv hais, mis mõjutab negatiivselt ligikaudu 60 000  inimest erinevates Eesti piirkondades.

Ühe ettepanekuna vähendavad seadusemuudatused kanalisatsiooniehitiste sanitaarkaitsetsooni ehk kuja vastavalt ehitise liigile 5-150 meetrini. Tänased ulatuslikud kujad on Kõivu sõnul tekitanud olukorra, kus vee-ettevõttel ei pruugi olla piisavalt motivatsiooni parima tehnika kasutuselevõtuks, tehnoloogia uuendamiseks.