"Palgaootused on väga erinevad ja ei saa öelda, et noorte omad oleks väga kõrged, pigem kasvavad palgaootused vanusegrupis 25-45, mil inimestel on iseseisvumise ja pereloomise aeg. Vajaduste kasvades suurenevad ka palgaootused ja see on normaalne.

Selleks, et inimene saaks tööl käia ja tööd teha, on vaja sisendit - tal on vaja kuskil elada, süüa, riidesse panna ja liikuda - see kõik maksab ja meie kliimas mitte vähe. Alampalga saajad teenivad ligi 270 eurot kätte töötamisel täistööajaga - sellega iseseisvalt hakkama saada, ka ainult makarone süües, on suhteliselt keeruline.

Kui me saame aru, et saiatootja ei müü saia alla omahinna, siis samamoodi peaks aru saama, et inimesed ei taha tööl käimisele peale maksta. Ka siis, kui töötaja teeb väga lihtsat tööd, kulutab ta oma aega ja ressursse tööandja jaoks ja tahab, et see talle kompenseeritakse. Kui pakutav palk töötaja hinnangul tema panust ei kompenseeri ja sotsiaaltoetused võimaldavad töötamata sama elukvaliteeti või isegi paremat, siis ei soovi ta ka tööle minna. Palk ehk tööhind ei ole ettevõtte võimalustest lähtuv objektiivne väärtus, vaid sõltub ka tööjõuhinnast, mis omakorda on sõltuvuses elukallidusest.

Soome tööturg on paratamatult suur mõjutaja ja tahame või mitte, on sealsed palgad lihtsamate tööde tegijatel mitu korda kõrgemad. Kuigi ka kulud on suuremad, jääb inimestel siiski rohkem raha kätte. Kuna kõik me tunneme kedagi, kes töötab Soomes, on ka sinna suhteliselt lihtne siseneda - omade võrgustik on juba ees. Seega peaks pigem mõtlema, et kuidas aidata kaasa suuremat lisandväärtust tootvate tööde tekkele Eestis, mis võimaldaksid maksta inimväärset palka."