Kasutatud autode turgu korrastaks ostja
Juba viimased kolm aastat on Euroopa Komisjoni tarbija-uuringutest selgunud, et kõige rohkem on tarbijatel Eestis probleeme kasutatud autodega. Ka tarbijakaitseameti kontrollostud on näidanud, et kasutatud autode ostjaid petetakse üsna laialdaselt, kirjutas Eurokratt.
Olukorda saaks parandada, kui tarbijad uuriksid enne ostmist rohkem auto ajalugu, suhtuksid kriitilisemalt automüüjate sõnadesse ja võtaksid ostuotsuse langetamiseks rohkem aega.
"Kui vanasti suutis iga talumees eristada vana kronu tõelisest tööhobusest, siis auto on märksa keerukam organism. Seda enam, et sageli teeb müüja kõik selleks, et ostja müügiobjekti tegelikust olukorrast aimu ei saaks," sõnas tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. "Reeglina on enamik ilmnenud puudustest varjatud ja jäävad oskamatule ostjale märkamatuks."
Nii näiteks ei pruugi ostja arugi saada, et auto on varem läbi teinud raske avarii, saanud tõsise veekahjustuse või on läbisõidumõõdikut märkimisväärselt tagasi keeratud. Et tarbijate teadlikkust kasutatud autode ostmises osas tõsta, toimus eile Euroopa Komisjoni, tarbijakaitseameti ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud konverents "Väljakutsed ja ootused tarbimiskeskkonnas: kasutatud autode turg". Konverentsiga paralleelselt toimub novembris kampaania "Kasutatud auto osta targalt".
"Positiivne on, et sektori nn jäämäe veepealne osa on võtnud selgelt positiivse hoiaku ja otsustanud ka ise kaasa lüüa. Auto ajaloo ja tegeliku seisukorra avaldamine peab saama kasutatud auto müügi hügieeni küsimuseks ja ettevõtjad, kes jätkuvalt soosivad ebaselgust ning hämamist, peavad turult kaduma," lisas Sooniste.
Üks kindel viis auto ajaloost rohkem teada saada on teha päring VIN-koodi alusel. Näiteks CARFAX Europe pakub võimalust uurida nende kasutatud autode ajalugu, mis sisse toodud USAst.
"Kahjuks on paljud Eestisse imporditavad autod - eriti need, mis on pärit USAst - olnud liiklusõnnetustes, nende hodomeetritega on manipuleeritud, võimalik, et need autod on isegi kuulutatud sõidukõlbmatuteks," ütles Euroopa CARFAXi tegevdirektor Frank Brueggink. "Mõnikord on vead kõrvaldatud, mõnikord mitte, aga igal juhul on inimesel, kes kasutatud autod ostab, õigus teada masina ajalugu, et langetada selle põhjal võimalikult informeeritult otsus, kas ta tahab autot osta või mitte."
Brueggink tõi näite, et alles hiljuti kirjutas CARFAXile tänulik klient, kes oli VIN-koodi põhjal tellinud auto ajaloo, et otsustada, kas osta 2009. aastal toodetud BMW, mille eest küsiti 40 000 eurot. CARFAXi raportist selgus, et auto oli USAs teinud läbi tõsise õnnetuse ja kindlustusfirma oli masina maha kandnud. Sellest hoolimata jõudis auto Euroopasse, vuntsiti üles ja üritati müüa maha "peaaegu uuena".
"Kasutatud auto ostmine pole ainult konksuga teema, vaid see võib olla ka väga hirmutav," sõnas Brueggink, lisades, et suurele osale inimestest on auto üks suurimaid investeeringuid ning nad ei taha teha vigu, mille tagajärgi tuleb siluda aastaid. "Nad ei taha teadmatusest osta autot, mida pole korralikult remonditud või regulaarselt hooldatud või mis on äkki isegi varastatud."
Eesti reklaaminõukoja liige Andres Jõesaar on samuti seda meelt, et kasutatud autode müügil peaks VIN-kood olema potentsiaalsele ostjale nähtav, et inimene saaks end võimalikult hästi kurssi viia sellega, mida ta ostab. Praegu ei oska paljud Eesti autoostjad VIN-koodi isegi küsida. Või kui pärivad, siis püüab osa automüüjad selle näitamisest kõrvale hiilida.
"On autokaupmehi, kes on selle vastu, et VIN-koodi näitamine muutuks kasutatud auto müügil kohustusikuks elemendiks - nende huvi on auto päritolu ja ajalugu varjata. See on väga kahetsusväärne," sõnas Jõesaar. Ta selgitas, et tihti sõlmitakse ostu-müügi kokkulepe nõnda, et kliendile ei anta isegi võimalust VIN-koodi ja seega auto ajalugu kontrollida. "Ja kui inimene tunneb huvi, siis ütleb müüja, et tal on juba üks teine mees, kes tahab sama autot ära osta ja ta parem müüb talle."
Jõesaar paneb inimestele südamele, et auto ostmise otsus ei peaks olema impulsiivne, sekundite küsimus. Samuti ei tohiks autot ostma minnes jätta kriitilist mõtlemist koju.
"Kui me Euroopas näeme tänavakaupmehi, kes pakuvad Rolexi käekella kümne euroga, siis saame ju aru, et tegemist ei ole originaaliga ja pole ootust, et tegemist on sama hea Rolexiga, nagu saaksime poest," selgitas Jõesaar. Sama kriitiliselt peaks suhtuma kasutatud autode müüjatesse. "Tuleks mõista, mida räägitakse. Kui automüüja räägib, et platsil olev sportauto on tulnud otse kloostri garaažist ning eelmine omanik oli nunn, kes sõitis ainult jalgrattaga, siis küsimus on, kas pidada seda juttu tõeks."
