Lepingu ülesütlemine Edelaraudteega jääb lõplikult jõusse
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) otsus lõpetada ennetähtaegselt leping Edelaraudteega jääb lõplikult jõusse, kuna Edelaraudteel ei õnnestunud üheski kohtuastmes lepingu lõpetamise tühistamist saavutada.
Viimati jättis oktoobri alguses MKM-i otsuse jõusse Tallinna ringkonnakohus. Selle peale esitas Edelaraudtee kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kõrgeim kohtuaste ei võtnud neljapäeval kaebust menetlusse. Sellega ammendusid Edelaraudtee võimalused kaasust kohtus edasi arutada, kirjutas BNS.
Ringkonnakohus märkis oktoobri alguses, et MKM-i otsus Edelaraudteega leping üles öelda oli seaduslik haldusakt. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et Edelaraudtee ei vaidlustanud MKM-i otsust õigeaegselt. Nimelt on haldusakti teatavaks saamise järel võimalik seda vaidlustada 30 päeva jooksul, kuid Edelaraudtee tegi seda alles tänavu märtsi alguses, kuigi lepingu ülesütlemise teade oli tehtud 2012. aasta novembris.
"Edelaraudtee oli äriühing, kes kasutas professionaalset õigusabi ning arvestades, et ülesütlemisteade ja sellega kaasnev õiguslik tagajärg mõjutasid otseselt kaebaja õigusi ehk tema peamist majandustegevust, tuleb asuda seisukohale, et õiguste rikkumise mittemõistmise või nende mõistmise ja kaebuse tähtaegse esitamata jätmise näol on tegemist kaebajapoolsete subjektiivsete põhjustega tähtaja rikkumisel. Viimane ei saa aga olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks," märkis ringkonnakohus.
Septembri alguses kuulutas aga riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) õigustühiseks MKM-i ja Elektriraudtee vahel sõlmitud otselepingu, millega riik andis kogu siseriikliku reisijateveo korraldamise raudteel alates 2014. aastast ilma konkurssi korraldamata Elektriraudteele. Hiljem jättis VAKO otsuse jõusse kaTallinna halduskohus, kuid see otsus pole jõustunud.
Edelaraudteed esindav vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann kinnitas septembris, et riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusest sõltuvalt ei ole Elektriraudteel võimalik uute rongidega alates järgmisest aastast avalikku reisijateveoteenust osutada ning riik peab teenuse osutaja leidmiseks korraldama avaliku konkursi.
"Riigihangete vaidlustuskomisjon nõustus Edelaraudteega, et MKM oleks pidanud valima avaliku reisijateveo teenuse osutaja välja avaliku konkursiga. Vaidlustatud leping sõlmiti aga igasugust konkurssi korraldamata otselepinguna, mis ei ole Eestis kehtiva õigusega lubatud," ütles Biesinger-Jussmann.
"Meie hinnangul ei ole lepingu aasta varasem lõpetamine õigustatud ega põhjendatud ning on vastuolus mitmete Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Selline tegevus tekitab Edelaraudteele märkimisväärse kahju, sundides ettevõtte turult väljuma ning suretab välja konkurentsi raudteel. Edelaraudtee on aga valmis kohustusi täitma kuni lepingu kehtivusaja ehk 2014. aasta lõpuni, sealjuures ka uute rongidega," sõnas Biesinger-Jussmann septembris.
Edelaraudteed esindava advokaadibüroo Glikman Alvin & partnerid vandeadvokaadi ja partneri Ain Alvini kommentaar:
„Riigikohtu eilne määrus puudutab Edelaraudtee eelmiste esindajate, Varuli advokaadibüroo advokaatide poolt esitatud lepingu ülesütlemisavalduse tühistamiskaebust, mis nii või teisiti on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud. Nn vana lepingu alusel ei ole Edelaraudteel niikuinii võimalik järgmisest aastast reisijateveoteenust osutada, seda on sedastanud ka halduskohus juba eelnevalt. Tunduvalt olulisem on, et vaidlused lepingu ülesütlemise õigusvastasuse ja tühisuse osas jätkuvad halduskohtus koos kahju hüvitamise nõudega, neid nõudeid eilne määrus ei puuduta.
Samuti on oluline on rõhutada, et eilsed arengud ei puuduta kuidagi riigi ja Elroni vahel sõlmitud otselepingu tühisuse vaidlust ega anna Elronile alust järgmisest aastast reisijateveoteenust osutada. Ses osas on olemas nii VAKO kui halduskohtu otsus otselepingu tühisuse kohta ja kohtu juhis, et riik peab korraldama avaliku konkursi.
Ent selle asemel, et asuda nõutavat konkurssi ette valmistama, on riik endale MKM-i eestvedamisel valinud õigusriigile mittekohase tee ja plaanib meeleheitlikult juba sel aastal nii, et bussireisijate õigusi puudutava seaduseelnõu varjus muudetakse raudteesektoris otselepingud lubatavaks. Selline ühe konkreetse vaidluse lahendamisest ja ühe riigiettevõte huvide tagamisest initsieeritud seadusemuudatus on õigusriigi põhimõtetega kokkusobimatu. Kui riik oma sellist järjepidevat ebaseaduslikku tegevust ei lõpeta, kaalub Edelaraudtee Euroopa Komisjoni poole pöördumist, muuhulgas seonduvalt ebaseadusliku riigiabi andmisega ja konkurentsi kahjustamisega.“
