Majanduskomisjon tahab vähendada haagiste riigilõivu
"Järgmise aasta riigieelarve tasakaalu põhimõtet jälgides otsib komisjon kompromissi, kuidas vähendada sõiduautode järelhaagiste riigilõivu protsentuaalselt suures mahus," ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.
Komisjon arutas oma neljapäevasel istungil valitsuse esitatud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Majanduskomisjoni neljapäevase otsusega jõuab see riigikogu täiskokku teisele lugemisele 4. detsembril ja kui teine lugemine lõpetatakse, toimub eelnõu lõpphääletus juba 5. detsembril.
Majanduskomisjon arutab eelnõu muudatusettepanekuid enne seda veel 2. detsembri istungil.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada maanteeameti e-teenuste kasutamisel riigilõivumäärasid 20 protsenti, samas kasvavad 5 protsendi võrra maanteeameti büroodes teostatavate toimingute riigilõivumäärad. Riigilõivu määrade muutmine tooks järgmise aasta riigieelarvesse täiendavat tulu 650 000 eurot.
Mootorsõiduki või järelhaagise esmaregistreerimisel tuleb tasuda riigilõivu 121,43 eurot. 2012. aastal võeti maanteeameti andmetel Eestis sõiduautode järelhaagiseid esmaselt arvele üle 4000.
Sotside ettepanek ei sobinud
Selle aasta juulikuus tõmbas rahandusministeerium kriipsu peale sotsiaaldemokraatide eelnõule, mis oleks langetanud sõiduauto haagise registreerimise riigilõivu praeguselt 121 eurolt 25 eurole.
Sotsiaaldemokraadid esitasid eelnõu riigikogule 19. juunil. Selle autor Kalev Kotkas põhjendas muudatuse esitamist sellega, et riigilõiv sõiduauto registreerimise eest on põhjendamatult kõrge.
„Eestis müüdava haagise keskmine hind on 640 eurot – seega teeb riiklik lõiv haagise 24 protsenti kallimaks. Samas moodustavad uue auto registreerimistasud keskmiselt ühe protsendi tema soetuskuludest,“ selgitas Kotkas.
Eelnõu aidanuks tema sõnul seaduseks saades kaasa nii liiklusohutuse paranemisele kui keskkonna säästmisele. „Eestis kasutatakse palju vanu, käepäraste vahenditega remonditud haagiseid, mis on kõrge riskiastmega. Riigilõivude muutmine soodustab ka väikesemahulist kaubavedu haagistega, mis on keskkonnasõbralik,“ märkis Kotkas.
Rahandusministeerium: raha pole
Rahandusministeerium tegi valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest saamata jäävad summad tekitaksid riigieelarvesse augu – eelnõu seletuskirja järgi jääks muudatuse tulemusena riigil iga-aastaselt saamata 403 549 eurot.
„Eelnõul on oluline negatiivne mõju riigieelarvele ja sellega ei ole arvestatud kevadises majandusprognoosis, mis oli aluseks riigi eelarvestrateegia 2014-2017 koostamisel,“ põhjendas rahandusministeerium oma ettepanekut eelnõud mitte toetada.
Rahandusministeerium nõustus ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadega, kes leidis, et „liiklusregistri haldustoimingutele kehtivate riigilõivude otstarbekust on vajalik analüüsida tervikuna koostoimes riigieelarve võimaluste ja eelarvestrateegiaga ning antud hetkel ühe konkreetse sõidukiliigi eelistamine kiirmenetluse korras ei ole põhjendatud.“
