Eestlased on keskmisest teadlikumad internetikasutajad
„Uuring näitab, kui hävitavalt mõjub küberkuritegevus interneti kasutamisele: liiga palju on neid, kes otsustavad mitte kasutada kõiki võimalusi, mida internet meile pakub. See takistab e-majandust ja meie endi tegutsemist netis. Meil tuleb tugevdada Euroopa tasandi koostööd, lähtudes Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskuse tööst, et jõuda organiseeritud internetikuritegevuse juurteni,” ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström.
Kuigi 70 protsenti ELi internetikasutajatest on kindlad, et oskavad teha internetis oste või ajada pangaasju, on neid, kes seda tegelikult teevad, ainult umbes 50 protsenti. See suur lõhe näitab küberkuritegevuse negatiivset mõju ühtsele e-turule: kaks peamist muret selliste internetitoimingute puhul on seotud isikuandmete väärkasutamisega (mainitud 37 protsenti puhul) ja internetimaksete turvalisusega (35 protsenti).
Eestlastest näiteks teeb oma pangatoiminguid ja sisseoste veebis 83 protsenti küsitletust.
Kasvanud on aga nende ELi kodanike hulk, kes leiavad, et nad on hästi informeeritud küberkuritegevuse riskidest - neid oli 44 protsenti, 2012. aastal oli see number 38 protsenti.
Võrdluseks - eestlastest pidas end küberkuritegevusest informeerituks 52 protsenti.
Uuringus mainitakse, et siiski tundub, et inimesed ei tee alati sellest teadmisest kõiki vajalikke järeldusi. Näiteks on vähem kui pooled internetikasutajad muutnud möödunud aasta jooksul oma interneti salasõnu. Selliseid kasutajaid oli 48 protsenti. Aastal 2012 oli neid 45 protsenti.
Eurobaromeetri uuring hõlmas rohkem kui 27 000 vastajat kõigist liikmesriikidest ja sellest ilmneb, et 87 protsenti vastanutest väldivad isiklike andmete avaldamist internetis. Seda on 2 protsenti vähem kui aasta varem. Enamik vastanutest ei leia, et nad oleksid küberkuritegevuse ohtudest hästi informeeritud (52 protsenti, võrreldes 59 protsendiga 2012. aastal). 7 protsenti küsitletutest on internetis langenud krediitkaardi- või panganduspettuse ohvriks.
Märkimisväärselt on kasvanud ka nende inimeste hulk, kes kasutavad internetti nutitelefoni (35 protsenti, eelmisel aastal 24 protsenti) või tahvelarvuti kaudu (14 protsenti, eelmisel aastal 6 protsenti).
