Eestis jätkub ülikiire palgakasv: kolmandas kvartalis ligi 9 protsenti
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui teises kvartalis, mil aastakasv oli 8,5 protsenti.
"Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2012. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 42,3 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 8 protsenti," teatas statistikaamet.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis kolmandas kvartalis 5,8 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üheksandat kvartalit järjest.
Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajaid sama palju kui mullu samal ajal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side palgatöötajatel vastavalt 14,4 protsenti ja 11,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel vastavalt 3,6 protsenri ning 8 protsenti.
Keskmine brutopalk oli juulis 944 eurot, augustis 904 eurot ja septembris 942 eurot.
Kolmandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1255 eurot ja tunnis 8,85 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vastavalt 8,4 protsenti ja 7,7 protsenti.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõige enam ehk 13,9 protsenti, info ja side tegevusalal ning tunnis 11 protsenti veonduse ja laonduse tegevusalal.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal vastavalt 2,9 protsenti ning 6 protsenti.
Hea teada
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Sel aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, näiteks puhkusetasu, hüvitised ja muu selline, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
