„Seda kõike oleks tulnud läbi arutada ja analüüsida oluliselt varem. Siis oleks ehk ka tänane olukord teistsugune, sest idee kui selline on õhus olnud juba ammu,“ ütles Palts Ärilehele, kommenteerides rahandusministeeriumi juriidilise osakonna analüüsi, mis valmis vastusena Teenusmajanduse Koja juhatuse liikme Allar Jõksi õiguslikule analüüsile. Viimases seadis endine õiguskantsler kahtluse alla, kas kavandatav käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamise kohustus on ikka põhiseadusega kooskõlas. Jõksi hinnangul riivab rahandusministeeriumi plaan ettevõtlusvabadust.

„Need inimesed ei töötaks enam rahandusministeeriumis, kui nad oleksid julgenud arvata, et rahandusministeeriumis koostatud eelnõu oleks põhiseadusega vastuolus,“ nentis maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Sellised vaidlused taanduvad Lehise sõnul alati lõpuks tunnetele. „Ametnik arvab, et on vaja rohkem kontrolli ja eeskirju, sest sellest on kõigile palju kasu. Järelikult on ka põhiseadusega kooskõlas. Ettevõtja jälle arvab, et igasugust kontrolli ja eeskirju on liiga palju ja nendest ei ole kellelegi mingit kasu - järelikult on põhiseadusega vastuolus,“ võttis ta tekkinud olukorra kokku ja lisas, maksumaksjate liit näeb asju läbi oma liikmete ehk ettevõtjate silmade.

"Analüüs ei selgitanud, mis põhjusel pole teistes riikides taolist deklareerimisviisi kasutusel ja miks ainsas riigis, kus seda kasutatakse ehk Lätis pole üle 1000latiste arvete deklareerimine maksutulu siiani tõstnud? Midagi võiks teiste kogemusest õppida ja asjatuid eksperimente vältida," kritiseeris rahandusministeeriumi plaani Teenusmajanduse Koja tegevjuht Kristina Narusk.

Samuti pole koda rahul proportsionaalsuse printsiibi analüüsiga - kas sel aastal maksuameti poolt lähemalt uuritud 700 käibemaksukohuslase tehingud on piisavalt suur või väike hulk ligi 73 000 maksukohuslasest, et samadel alustel kõikide ettevõtete ressurssi Eestis kulutada. "Teenusmajanduse Koda arvab, et pigem tuleks mõelda, kuidas ettevõtete kasvamist soodustada, mitte tõmmata kõigele ühtlaselt pidurit."

Endiselt on õhus nii õiguslikud kui praktilised küsimused

Eelnõul on Paltsi sõnul ka mitmed rakenduslikud probleemid ja seetõttu on arusaamatu, miks seda põhjalikumalt ette ei valmistatud.

„Meie ja Koja liikmete suurimaks mureks on lisaks kuludele olnud pigem süsteemi praktiline rakendatavus ja võimekus seda hallata. Ja seda nii ettevõtjate kui ka riigi poolt vaadatuna. Oleme korduvalt ka rõhutanud, et sellise muudatuse tegemise üle otsustamiseks peavad kõik sellega kaasnevad rakenduslikud küsimused olema põhjalikult läbi arutatud ja riskid maandatud,“ selgitas Palts Koja rahulolematuse tagamaid.

Palts tuletas meelde, et eelnõu üle peetud arutelude ajal ei olnud ka riigikogu liikmed veel näinud konkreetse deklaratsiooni lisa kavandit. Kaubanduskojale ei ole seda tänase päevani ametlikult tutvumiseks saadetud. Riigikogu kodulehelt võib lugeda, et eelnõu algatajad on sellele hulga muudatusi esitanud.

„Isegi kui muudatuse eesmärk on õige ja leitakse, et eesmärk pühendab abinõu ning põhiseaduse riivet ei ole, on tänase seisuga siiski üleval hulk nii praktilisi kui ka õiguslikke küsimusi, mis vajavad vastuseid. Neid on esitanud väga mitmed organisatsioonid. Samuti oleks kohane olnud, et analüüsis oleks kaalutud ka muudatuste jõustumise aja kohasust - kas aasta keskel on ikka mõistlik nii ulatuslikke muudatusi rakendada? Menetlejatele peaks teada olema, et järgmisel aastal tuleb kaubanduse valdkonnas tegutsejatel teha veel teisigi IT valdkonna arendusi, mis kõik oma osa võtavad,“ rääkis Palts.

Eelduslikult ei ole ka maksuhalduri seisukohast aasta keskel muudatuse rakendamine ehk kõige parem variant, sest samal ajal rakendub ka töötajate register. Töös teisigi IT arendusi.

„Kõik see kokku suurendab oluliselt riski, et rakendamine ei pruugi tõrgeteta toimuda,“ hoiatas Palts.

Ta rõhutas, et kui arvestada hea õigusloome tavadega, siis nii oluliste muudatuste eelduseks on tavaliselt eelnõu väljatöötamiskavatsus koos probleemi ja alternatiivide esitlemisega, mis oluliste organisatsioonidega läbi arutatakse ja püütakse koos leida parim lahendus.